'''1905. aasta revolutsioon Eestis''' oli [[Eesti]]s [[1905]]. aastal toimunud rahvarahutused.
{{kas|Eesti oli [[1905]]. aastal [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigis]] kui [[Eestimaa kubermang]]}} ja ka mujal Venemaal toimusidalgasid [[1905. aasta revolutsioon|rahvarahutusted]], mis algasid [[22. jaanuar|22. jaanuaril]] ([[vkj]] 9. jaanuaril) 1905 pealinnas [[Peterburi]]s toimunud [[Verine pühapäev|veriseVerise pühapäeva]]ga. milleRahutuste tulemusenaleevendamiseks kirjutasja mässu mahasurumiseks allkirjastas keiser [[Nikolai II]] 30. oktoobril ([[vkj]] 17. oktoobril) keiser [[Nikolai II]] [[17. oktoobri manifest|manifesti]]i, millega anti [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] kodanikuelanikele vabadustestdemokraatlikke ningvabadusi valimisõigusestja [[Riigiduuma]]sselaiendati valimisõigust, ühtlasi võimudele käsk võtta kasutusele "tarvilisi abinõusid otsekoheste korratuste, häbemata tegude ja vägivalla mahasurumiseks".
Eesti talupoegade rahulolematuse peamiseks põhjuseks oli mõisnike omavoli talupoegadelt rendi- ja maakasutamise tingimuste kehtestamisel.<ref>[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=83 1905. revolutsioon Läänemaal] Kirjandusarhiiv</ref>.
10. detsembril [[1905]] kuulutati Tallinnas[[Tallinn]]as ja Harjumaal[[Harjumaa]]l välja [[sõjaseisukord]], mis kestis kuni [[1908]]. aasta 15. septembrini, mil see asendati “tugevdatud valvuskorraga” (kehtis kuni [[1911]]. aastani). Kogu Eestis toimusid massilised vahistamised, keelati koosolekud, suleti ajalehed [[Teataja (ajaleht)|Teataja]], [[Uus Aeg (ajaleht)|Uus Aeg]] ja [[Eesti Postimees (ajaleht)|Eesti Postimees]]. 26. detsembril 1905 kuulutati välja sõjaseisukord [[Rakvere]], [[Paide]] ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti [[Viljandi]]s maha 45 inimest.
