|
[[Pilt:Vespro22.jpg|thumb|Püha vaimu kirik Palermos.]]
Sündmus sai oma nime ülestõusust, mis algas [[Vesper|vespri]] ajal (õhtupalvus, mis tähistab lihavõtte öövalve algust) esmaspäeval, 30. märtsil 1282 [[Püha Vaimu kirik (Sitsiilia)|Püha Vaimu kirikus]] [[Palermo]] külje all. Kuna linna piirid on sajanditega laienenud, asub kirik nüüd linna piires. Vespri ööstVespriööst alates tapeti kuue nädala jooksul tuhandeid Sitsiilia prantslastest asukaid. Sündmused, millest ülestõus algas, pole täpselt teada, kuid erinevatel kirjeldustel on ühiseid elemente. Ainult väike küla [http://www.castellodisperlinga.it/index.php?id=2 Sperlinga] kaitses prantsuse sõdureid liivakivisse kaevatud kindluses.
[[Steven Runciman]]i järgi tegelesid sitsiillased kiriku juures pühadepidustustega ning grupprühm prantsuse ametnikke ühines nendega ja hakkas jooma. Seersant Drouet vedas rahvahulgast välja noore abielunaise, tülitades teda. TemaNaise abikaasa ründas siissellepeale Drouet'd noaga, tappes ta. Kui teised prantslased püüdsid oma kaaslase eest kätte maksta, valgus sitsiillaste rahvahulk neile peale ja tappis nad kõik. Samal ajal hakkasid kõik kirikukellad Palermos vespri jaoks helisema. Runciman kirjeldab kõige paremini öö meeleolu:
{{tsitaat|Kellade helina peale jooksid kullerid läbi linna, kutsudes Palermo mehi rõhujate vastu üles tõusma. Korraga täitusid tänavad vihaste relvastatud meestega, kes karjusid "surm prantslastele" (''Moranu li Francisi'' [[sitsiilia keeleskeel]]es). Kõik kohatudvastutulnud prantslased löödi maha. Nad läksid kõrtsidesse, kus prantslased sageli käisid, ja majadesse, kus nad elasid, säästmata ühtegi meest, naist või last. Sitsiilia tüdrukud, kes olid prantslastega abielus, hukkusid koos oma abikaasadega. Mässajad tungisid dominikaani ja frantsiskaani kloostritesse; ning kõik välismaised mungad lohistati välja ja neil kästi hääldada sõna ''ciciri'', mille kõla prantslaste keel ei suutnud kunagi [[Šibbolet|korralikult esile tuua]]. Igaüks, kes eksis, tapeti. Järgmiseks hommikuks leidis oma kaks tuhat prantsuse meest ja naist surma; ja mässajad saavutasid täieliku kontrolli linna üle.}}
Huvitav on teade [[šibbolet]]ist, mida põlissitsiillased kasutasid prantslaste väljasõelumiseks.
On ka kolmas sündmuste versioon, mis on üsna lähedane Runcimani versioonile, erinedes ainult pisidetailides. See lugu on osa saare suulisest pärimusest kuni tänapäevani. Siiski ei saa suulist pärimust kinnitada ja selles on ajaloolastele vähe huvi, küll aga sotsioloogidele.
Legendi kohaselt oli [[Giovanni da Procida]] vandenõu peaideoloog, mis viis vesprinivesprimässuni.
== Vahetult pärast ==
|
