Maamme: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Muide (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Vårt land - front page.jpg|thumbpisi|Laulu "''Vårt land''" [[1863]]. aasta väljaande kaas]]
'''Maamme''' ([[rootsi keel|rootsi]]es ''Vårt land'', 'Meie maa') on ''[[de facto]]'' [[Soome]] Vabariik|Soome Vabariigi]] [[riigihümn]].
 
Hümni muusika autor on saksa immigrant [[Fredrik Pacius]] ([[1848]]) ja rootsikeelsete sõnade autor [[Johan Ludvig Runeberg]]. Ametliku soome tõlke autoriks peetakse [[Paavo Cajander]]i ([[1889]]), tegelikult aga põhineb esimese ja viimase salmi tõlge [[Julius Krohn]]i töörühma tõlkel ([[1867]]).<ref>{{netiviide |Autor=Pekka Linnainen |Pealkiri=Suomenkielisen Maamme-laulun riemujuhla lähestyy |Keel=fi |Väljaanne=Uusi Suomi |Aeg=13.05.2015 |URL=http://pekkalinnainen.vapaavuoro.uusisuomi.fi/kulttuuri/195104-suomenkielisen-maamme-laulun-riemujuhla-lahestyy-vai-lahestyyko }}</ref> Erinevus on ainult esimese salmi ühes sõnas: algupärase "''pohjainen"'' asemel laultakse täna "''pohjoinen"''. Algupärast sõna kasutas veel ka Cajander 1889. aasta tõlkes. LaulLaulu esitati esimest korda [[13. mai]]l 1848 [[Helsingi]]s. Samal aastal ilmusid laulu sõnad ka trükis, kuid nad olid kirjutatud juba [[1846]]. aastal.
 
Hümnis on 11 salmi, kuid tavaliselt esitatakse vaid esimene ja viimane salm.
8. rida:
Räägitakse, et Pacius komponeeris muusika veerand tunniga, oskamata aimata, et see läheb soomlastele niivõrd hinge, et nad teevad sellest riigihümni.
 
Kuni Soome iseseisvumiseni [[1917]]. aastal, kuimil laulu laulhakati seostatiseostama konkreetseltainult Soomega, lauldi Paciuse laulu Runebergi sõnadega sageli teisteski [[põhjamaadPõhjamaad]]es: [[Rootsi]]s, [[Norra]]s ja [[Taani]]s. Laulu originaaltekstis ei nimetata Soomet, välja arvatud 4. ja 10. salmis, mida harva lauldakse. Laulus räägitakse lihtsalt põhjamaast, üksnes soomekeelne tekst nimetab juba esimeses reas Soomet. Sellepärast on laulu sisu, eriti rootsi keeles, märkimisväärselt sarnane [[Rootsi hümn]]i ja [[Norra hümn]]iga.
 
[[Eesti hümn]]il "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning [[liivlaste hümn]]il "Min izāmō, min sindimō" on sama muusika. Erinevus seisneb selles, et Soome hümnil korratakse kaht viimast rida, Eesti hümnil seda ei tehta.