Erinevus lehekülje "Taani" redaktsioonide vahel

Lisatud 669 baiti ,  3 aasta eest
P
Koondasin skripti abil viited
P
P (Koondasin skripti abil viited)
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Lars Løkke Rasmussen]]
| pindala = 43 094<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/da.html cia factbook] välja otsitud 14.11.10</ref>
| rahvaarv =
| rahvastiku_tihedus =
| telefonikood = 45
| riigikord = [[konstitutsiooniline monarhia]]
| SKT = 197,5 miljardit [[USD]] (2009)<ref name="cia" />
| SKT_elaniku_kohta = 35 900 USD<ref name="cia" />
| rok-i_kood = [[DEN]]
| märkused =
==Nimi==
{{vaata|Taani nimi}}
6. sajandil kirjutasid [[Prokopios]] ja [[Jordanes]] põhjapoolsest rahvast nimega ''danoi'' ja ''dani''. [[Vanapõhja keel]]es nimetati rahvast [[mitmuse omastav]]as ''danir'', mis võib tähendada umbes 'lauskmaalased'. Tegu on tõenäoliselt tuletisega [[indoeuroopa algkeel]]e juurest *''dhen-'', mis tähendab 'peopesa, tasane maa'.<ref>[http://www.utexas.edu/cola/centers/lrc/ielex/PokornyMaster-X.html Indo-European Lexicon, Pokorny Master PIE Etyma], lk 249, Linguistics Research Center, College of Liberal Arts, The University of Texas at Austin, raamatust: [[Julius Pokorny]]. ''Indogermanisches etymologisches Wörterbuch'', Bern: Francke, 1959,name="fOylE" 1989.</ref> Taanide nime on seostatud ka iiri sõnaga ''duine'' 'inimesed'.
 
Sõna ''mark'' (vrd [[markkrahvkond]]) kasutati [[vanaülemsaksa keel]]es ja [[vanainglise keel]]es tähenduses 'piirimaa'. Sõna ''Danmark'' võis niisiis tähendada 'lauskmaalaste piirimaa' ning see maa võis olla [[Schleswig]]i metsad, nii et tegu oli [[taanid]]e piirimaaga lõunas elanud sakslaste suhtes.<ref>[[Niels Ågename="adxZV" Nielsen]] (1969). Daner. – ''Dansk etymologisk ordbog'', Gyldendal: København.</ref> [[Frangi riik|Frangi riigi]] annaalides ("[[Annales Regni Francorum]]") räägitakse, et Frangi riigi saadikud kohtusid [[825]] nende kuningatega "nende margis".<ref>''Scriptores rerumname="TKMDI" Germaniaarum in usum scholarum'', kd I, lk 213 1.45</ref> Räägitakse ka, et taanid "tulid marki" (''ad marcam''), et rünnata [[saksid|sakse]] [[Eider]]i jõe juures praeguse [[Schleswig-Holstein]]i alal aastal [[828]].<ref>''Scriptores rerumname="w3Io1" Germaniaarum in usum scholarum'', kd I, lk 217 1.25</ref> Tegu võib olla ka piirialaga [[Småland]]i kõrval kirdes. Sõna ''mark'' pärineb vanapõhja sõnast ''mǫrk'' ('haritud või harimata maa'; 'metsane maa'), selles tähenduses esineb ta näiteks nimedes [[Telemark]] ja [[Hedmark]]. Sedamööda, kuidas sõna ''mark'' hakkas tähendama kogu maad, mitte ainult praeguse Schleswigi ala, hakati nime ''Danmark'' kasutama piirkonna kõigi rahvaste kohta.
 
On levinud arvamus, et Taani nimi on esimest korda kirja pandud [[Väike Jellingi kivi|Väikesel Jellingi kivil]] umbes 930–950. Seal on omastavas käändes ''tanmarkaR''. See on esimene kirjapanek Taanis, aga nime ''Denamearc'' mainib aga juba umbes 890 norralane [[Ottar Hålogalandist|Ottar]] [[anglosaksi kroonika]]s "[[Orosius]]" jutustuses reisist [[Skiringssal]]ist [[Vestfold]]is [[Hedeby]]sse<ref>Paulus Orosiusname="TgOAE" (trükkitoimetaja Henry Sweet, M.A.): [http://www.archive.org/stream/extractsfromalfr02alfruoft#page/n5/mode/2up Extracts from Alfred's Orosius], Oxford Clarendon Press, [[London]], september 1885, kd 2, lk 16</ref>. [[Alfred Suur]]e ümberjutustuses umbes samast ajast – Hedeby [[Wulfstan]]i kirjelduses [[Hedeby]]st alanud meresõidust nimetatakse [[Langeland]]i, [[Låland]]it, [[Falster]]it ja [[Skåne maakond|Skåne]]t Taani osadeks (''Þas land call hyrað to Denemearcan'', 'kõik need maad kuuluvad Taanile'). Aasta 908 all kirjutas [[Regino Prümist]], et rahvas "Taanist" (''ex Denimarca'') ründas põhja poolt praegust Hollandit. Aastal 965 ütles üks [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]-le kuulunud diplom, et tema piiskopkond asub ''in marca vel regno Danorum''.<ref>[[Erik Christiansen]].name="eWY2Y" ''The Norsemen in the Viking Age (The Peoples of Europe)'', WileyBlackwell, 15. november 2001, ISBN 0631216774, ISBN 978-0631216773, lk 119</ref><ref>[[Niels Refskou]].name="9GQcU" In marca vel regno Danorum. En diplomatarisk analyse af forholdet mellem Danmark og Tyskland under Harald Blåtand. – ''[[Kirkehistoriske Samlinger]]'', [[1985]], lk 19–33</ref><ref>[[Niels Refskou]].name="Wimc5" Det retlige indhold af de ottonske diplomer til de danske bispedømmer. – ''[[Scandia]] 52, [[1986]], lk 173</ref>.
 
== Sümbolid ==
Taani [[riigihümn]] on "[[Der er et yndigt land]]". Kuningliku perekonna liikmete juuresolekul kasutatakse aga [[kuningahümn]]i "[[Kong Christian stod ved højen mast]]".
 
Taani rahvuslinnuks valiti [[1984]]. aastal rahvahääletusega [[kühmnokk-luik]]. Seda eelistust on seostatud [[Hans Christian Andersen]]i [[kunstmuinasjutt|kunstmuinasjutuga]] "[[Inetu pardipoeg]]". Vahemikus 1960–1984 oli Taani rahvuslind aga hoopis [[põldlõoke]].<ref>[http://www.eestiloodus.ee/artikkel4299_4262.html name="Rahvuslinnu lugueestiloodus"] Eesti Loodus, 2011/12</ref>
 
==Asend, suurus ja liigendus==
 
===Suurus===
Taani pindala (ilma Fääri saarte ja Gröönimaata) on 43 094 km² ning ta on maailma maade seas pindalalt 143. kohal.<ref>[https://www. name="cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/da.html CIA Factbook," 2013.]</ref> Ta on [[Põhjamaad]]e seas väikseim (kui mitte arvestada [[Fääri saared|Fääri saari]] ja [[Ahvenamaa]]d), kuid kõige tihedamalt asustatud (129 in/km²).
 
Taani [[maapindala]] on 42 394 km², veepindala 700 km².
===Liigendus===
{{vaata|Taani saared}}
Taani koosneb [[Jüüti poolsaar]]est ja [[Taani saared|446 saarest]]<ref name="forsvaret>[http://www.forsvaret.dk/FKO/eng/Facts%20and%20Figures/Pages/default.aspx" Facts & Figures] forsvaret.dk</ref>. Saared moodustavad umbes kolmandiku Taani pindalast. 2009. aastal oli 72 saart asustatud{{lisa viide}}. Suuremad saared on [[Sjælland]] (üle 2,1 miljoni elaniku), [[Vendsyssel-Thy]] ja [[Fyn]], suurima rahvastiku tihedusega saared on [[Sjælland]] (325 in/km²) ja [[Amager]] (1900 in/km²); neil saartel paikneb [[Kopenhaagen]]. [[Bornholm]]i saar asetseb ülejäänud Taanist ida pool Läänemeres.
 
Rannajoone pikkus on 7314 km. Mitte ükski Taani elanik ei ela merest kaugemal kui 52 km.<ref name="forsvaret" />
 
===Merepiir===
==Loodus==
[[Pilt:Mossø fra NO Alken.jpg|pisi|Jüütimaa maastik, [[Mossø]] järv]]
[[Pilt:KarleboL.jpg|pisi|52,6% Taani maapindalast moodustab [[haritav maa]]<ref>[https://www. name="cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/da.html CIA" Factbook]</ref> nagu pildil [[Karlebo]]s.]]
 
===Pinnamood===
Talved on heitlikud, lumevaesed, pilvised, tuulised, niisked ja soojad (mõõduka pakasega; keskmine temperatuur umbes 0,5 °C). Kevad on pikk, algab umbes märtsis. Ilm on päikesepaisteline ja pilvitu, väheste sademetega (isegi võrreldes talvega), kuid jahe ja tuuline. Keskmine temperatuur on 3...13 °C. Suved on vihmased ja suhteliselt jahedad (keskmine temperatuur umbes 16 °C). Kuuma ilma praktiliselt ei ole, tavaliselt ei ulatu temperatuur üle 26 °C. Sageli on ilm pilvine, kuid sajab vähem kui teistel aastaaegadel. Juuli ja august on kõige stabiilsema ilmaga, soojemad ja päikesepaistelisemad. Sügis on pikk ja vihmane. Septembris ja oktoobris tavaliselt soojem kui kevadel, kuid vihmasem ja tuulisem. Sügisel on keskmiselt 7–14 °C.
 
[[Aasta keskmine sademete hulk]] on idas 600 mm, läänes 800 mm. Vihmapäevi on aastas keskmiselt 121. Kõige sademeterikkamad on september, oktoober ja november (umbes 70 mm kuus), kõige sademetevaesem on veebruar (keskmiselt 38 mm).<ref>[http://www.dmi.dk/dmi/index/danmark/oversigter/klimanormaler.htm Normaler for Danmark],name="im0nJ" Dmi.</ref>
 
Piirkondlikud erinevused on väikesed. Mere ääres on pisut jahedam. Suvel on kõige soojem [[Lõuna-Jüütimaa]]l, [[Lolland]]il ja [[Falster]]il. Mere ääres on mere tasandava mõju tõttu suve ja talve temperatuurierinevused väiksemad. Ka sademeid on enam-vähem ühepalju. Kõige vähem sajab [[Suur-Belt|Suur-Beldi]] ümbruses (umbes 500 mm aastas), kõige rohkem [[Kesk-Jüütimaa]] lõunaosas (üle 900 mm aastas).
Prints Joachim on lahutatud, kuid tal on kaks last oma endise abikaasa, [[Alexandra (Frederiksborgi krahvinna)|Frederiksborgi krahvinna Alexandra]]ga: [[Nikolai (Taani prints)|prints Nikolai]] (sündinud [[1999]]) ja [[Felix (Taani prints)|prints Felix]] (sündinud [[2002]]).
 
Kuninglik perekond on Taanis väga populaarne<ref>[http://royalcorrespondent.com/2011/12/28/the-danish-royal-family-most-popular-in-europe-says-a-new-poll-plus-news-about-h-r-h-princess-marie-of-denmark/ The Danish Royal Family Most Popular in Europe Says a New Poll. Plus, News About H.R.H. Princess Marie ofname="ZZ9VE" Denmark]</ref>. Sellele on kaasa aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess Mary, kes on oma uude rolli väga hästi sisse elanud ja paistab ka ise avalikkuse tähelepanu nautivat.
 
===Poliitika===
===Kohtusüsteem===
{{Vaata|Taani kohtusüsteem}}
Riigi kohtusüsteem on sarnaselt Eesti omaga kolmeastmeline. Kriminaal- ja tsiviilvaidlustega tegelevaid esimese astme kohtuid (''byret'') on kokku 24. Ringkonnakohtuid (''landsret'') on kaks ja need paiknevad vastavalt Kopenhaagenis ja Viborgis (esimese alla kuuluvad samuti Fääri saarte ja Gröönimaa kohtud). Ülemkohus (''Højesteret'') asub Kopenhaageni kesklinnas [[Christiansborgi loss]]is samas hoones [[Folketing]]i ehk Taani parlamendiga. Lisaks tegutseb ka mere- ja kaubandusõiguse küsimustega tegelev Mere- ja Kaubanduskohus (''Sø- og Handelsretten'').<ref>[http://www.estemb.dk/est/taani Üldinfo: kohtusüsteem] Eesti Suursaatkondname="OMZLA" Kopenhaagenis</ref>
 
==Rahvastik==
{{Vaata|Taani rahvastik}}
=== Demograafilised näitajad ===
Taani rahvaarv on 2013. aasta alguse seisuga 5 602 628<ref>[http://www.statistikbanken.dk/FT statistikbanken.dk]<name="Al6vB" /ref>. Rahvaarv on 1970ndatest saadik ühtlaselt suurenenud, välja arvatud lühike periood 1980ndate alguses.
 
Rahvastiku tihedus on keskmiselt 129 in/km² (Taani suurimal saarel [[Sjælland]]il isegi üle 315 in/km²).
 
[[Keskmine eluiga]] on meestel 76,3 ja naistel 80,7 aastat<ref>[http://www.estemb.dk/est/taani Üldinfo: rahvastik] Eesti Suursaatkondname="OMZLA" Kopenhaagenis</ref>.
 
Vanuse mediaan on 39,47. Sellest meestel 38,55 ja naistel 40,4.
 
=== Rahvastiku päritolu ===
2013. aasta alguse seisuga oli [[taanlased|taanlasi]] 89,3% ning 600 674 ehk 10,7% moodustasid immigrandid ja nende järeltulijad. Eesti päritolu inimesi oli 1449, neist 982 naised ja 467 mehed, eestlastest 1348 olid sisserännanud ja 101 nende järeltulijad.<ref>http: name="MIAkn" //www.statistikbanken.dk/FT</ref>
 
Teistel andmetel{{lisa viide}} on 91,6% Taani päritolu ning 452&nbsp;095 inimest on sisserännanud ja nende järglased. Sisserännanud (sh järglased) on pärit peamiselt teistest Põhjamaadest (41&nbsp;306), [[Suurbritannia]]st (12&nbsp;000), [[Saksamaa]]lt (25&nbsp;444), [[Poola]]st (13&nbsp;509), [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosniast ja Hertsegoviinast]], (20&nbsp;875), teistest [[Jugoslaavia]] maadest (23&nbsp;968), [[Türgi]]st (54&nbsp;859), [[Somaalia]]st (16&nbsp;948), [[Iraak|Iraagist]] (26&nbsp;351), [[Iraan]]ist (14&nbsp;289), [[Liibanon]]ist (22&nbsp;232), [[Afganistan]]ist (10&nbsp;876) ja [[Pakistan]]ist (19&nbsp;301).
 
Taani [[ametlik keel]] on [[taani keel]]. See on [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keel]], millel on ühine päritolu [[islandi keel]]e, [[fääri keel]]e, [[norra keel]]e ja [[rootsi keel]]ega. Taani keel on [[norra keel]]e ja [[rootsi keel]]ega suurel määral vastastikku arusaadav ning sel on olnud tugevad ajaloolised ja kultuurilised sidemed teiste [[skandinaavia keeled|skandinaavia keeltega]]. Põhjagermaani keeled hakkasid lahknema 9. sajandil ja 12. sajandi alguseks oli [[vanataani keel]] teistest skandinaavia keeltest selgelt erinev. 16. sajandi keskpaigast saadik räägitakse [[uustaani keel]]est: [[trükikunst]]i levik tõi kaasa [[taani keele õigekiri|taani keele õigekirja]]
standardiseerumise. See lähtus [[Christian III Piibel|Christian III Piibli]] keelest. Alates 18. sajandist räägitakse [[noorem uustaani keel|nooremast uustaani keelest]]. 19. ja 20. sajandil oli õigekiri suhteliselt konservatiivne, nii et kõnekeel lahknes kirjutatud keelest tunduvalt.<ref>[[Jens Cramer]],name="JeAhQ" [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 13–27.</ref>
 
Taani keelel on palju murdeid ([[Taani keele murded]]). Need kujunesid üldjoontes välja [[14. sajand]]iks, murdeerinevused olid kõige suuremad 1700. aasta paiku. Hiljem on murded üha taandunud ja praegu kõneleb murdeid ainult 5% taanlastest. Murded jagunevad kolmeks põhirühmaks:
# [[jüüti murded]]
 
Need põhirühmad jagunevad alarühmadeks. Näiteks jagunevad jüütimurdes idajüüti, lõunajüüti ja läänejüüti, võib-olla ka põhjajüüti murreteks. Läänejüüti murretes puudub [[grammatiline sugu]]. Lõuna- ja läänejüüti murretes on ette asetatav [[määrav artikkel]] (näiteks ''æ hus'', kirjakeeles ''huset'' 'maja').<ref>[[Jens Cramer]],name="cd4nX" [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 29–37.</ref>
 
Taani ühiskeelt nimetatakse [[riigitaani keel]]eks (''rigsdansk'', ''rigsmål''). See lähtub [[Kopenhaagen]]i ümbruse keelest ja selle normi sätestab [[Dansk Sprognævn]]. Riigitaani keel on avalikus elus täiesti valdav, ning praegu on näiteks mõeldamatu, et tipp-poliitikud räägiksid murret nagu läänejüüdi päritolu peaminister [[Knud Kristensen]] 1940. aastate lõpus. Murrete hääbumise tõttu on vanemad murretes kirjutatud teosed, sealhulgas [[Steen Steensen Blicher]]i jüüti lood ja laulud noortele taanlastele praktiliselt loetamatud.<ref>[[Jens Cramer]],name="CkqdJ" [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 39–44.</ref>
 
[[Põhja-Schleswig]]is on [[saksa keel|saksakeelne]] vähemus. Saksa vähemuse keelelisi õigusi kaitsevad [[Kopenhaageni-Bonni deklaratsioonid]] ([[1955]]). Samuti kaitsevad need taanikeelse vähemuse õigusi [[Lõuna-Schleswig]]is.<ref>[http://www.norden.org/no/fakta-om-norden/spraak?set_language name=no Språk],"LrGJ1" norden.org</ref> Taanis elab ka umbes 10 000 [[fääri keel|fääri-]] ja [[grööni keel|gröönikeelset]] inimest. Vähemused kõnelevad ka näiteks [[urdu keel]]t, [[araabia keel]]t ja [[türgi keel]]t.
 
Koolis hakatakse [[esimene võõrkeel|esimest võõrkeelt]] ([[inglise keel]]t) õppima 4. klassis. 7. klassist hakatakse valikainena õpetama [[teine võõrkeel|teist võõrkeelt]] (11 tundi nädalas kolme aasta jooksul). Gümnaasiumi sisseastumisel ja gümnaasiumis õppimisel on teine võõrkeel kohustuslik.<ref>[http://www.regjeringen.no/nb/dep/kd/dok/nouer/2003/nou-2003-16/15/3.html?id name=370765 I første rekke],"rikY5" regjeringen.no</ref>
 
Paljud taanlased valdavad hästi inglise keelt, eriti suurte linnade elanikud ja noored, kes õpivad inglise keelt koolis.
Taani võttis [[kristlus]]e vastu 960ndatel, kui [[Harald Sinihammas]] laskis end ristida, ja 13. sajandi jooksul jõudis üleminek kristlusele lõpule. Alates [[reformatsioon]]ist [[1536]] on [[luterlus]] olnud riigiusund, ja Taanis on olnud täielik [[usuvabadus]] alates 1849. aasta põhiseadusest.
 
Taani kiriku nimi on [[Folkekirken]] (Rahvakirik) ning selle pea on [[Taani kuningas]] või kuninganna. Kirikut juhib igapäevaselt kirikuamet kirikuministri juures (veebruari 2010 seisuga [[Birthe Rønn Hornbech]]). Folkekirken on jaotatud 11 [[piiskopkond|piiskopkonnaks]] (''stift''), üks neist [[Gröönimaa]]l. 1. jaanuari 2013 seisuga oli kirikus 4 430 643 liiget, mis moodustab 79% Taani rahvastikust ja umbes 90% taanlastest.{{lisa viide}} Jaanuaris 2002 oli selle kiriku liikmeid 84,3%. Umbes 3% selle kiriku liikmetest käib regulaarselt kirikus.<ref name="refworld">[http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page=country&category=&publisher=&type=&coi=DNK&rid=4562d8b62&docid=4ae8614764&skip=0 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark], refworld.org</ref>
 
Taani suuruselt järgmine usurühmitus on [[muslim]]id: neid on 210 000 ja nad moodustavad 3,7% rahvastikust. Taani muslimi rahvastik on kujunenud viimase aja sisserände käigus ja on koondunud suurematesse linnadesse. Teiste Taani usurühmituste seas on [[katoliiklased]] (37 000 inimest), [[Jehoova tunnistajad]] (14 500), [[Serbia Õigeusu Kirik]]u liikmed (7000), [[baptistid]] (5100), [[nelipühilased]] (5100), [[budistid]] (4400) ja [[mormoonid]] (4500).<ref name="refworld" /> On ka adventistid, metodistid, [[Päästearmee]] liikmed,
 
=== Asustus ===
Taani rahaühik on [[Taani kroon]], mis jaguneb sajaks ööriks. Aastal 2009 on käibel 25-öörised ja 50-öörised ning 1-, 2-, 5-, 10- ja 20-kroonised mündid, lisaks 50-, 100-, 200-, 500- ja 1000-kroonised paberrahad. Levinud maksevahendiks on ka [[Dankort]], kohalik maksekaart, mida aktsepteerivad peaaegu kõik poed. Aastal 2000 lükkas Taani referendumil tagasi [[eurotsoon]]iga ühinemise ettepaneku.
 
Töötuid on Taanis 4,3% rahvastikust<ref name="seisüks">2009. aasta seisuga</ref> ja alla [[vaesuspiir]]i elab 12,1%<ref>2007. aastaname="n4KL4" seisuga</ref>. Tööjõulisi on Taanis 2,841 miljonit<ref name="seisüks" />.<ref name="cia" />
 
{{veerud|50%}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''SKP jaotumine <br>sektoritesse<ref name="cia" /><br>(2009)'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
{{veerud-piir}}
{| class="toccolours sortable" border="1" cellpadding="3" style="border-collapse:collapse"
|+ '''Tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /><br>(2005)'''
|- bgcolor=#E8E8E8
!Sektor
 
===Eksport===
Taani suurimad ekspordiartiklid on masinad ja instrumendid, liha ja lihatooted, piimatooted, kala, ravimid, mööbel ning tuulegeneraatorid.<ref name="cia" />
 
Taani tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Saksamaa]] 17,53%, [[Rootsi]] 12,68%, [[Suurbritannia]] 8,49%, [[Ameerika Ühendriigid]] 6,05%, [[Norra]] 6,01%, [[Holland]] 4,84%, [[Prantsusmaa]] 4,57% (2009).<ref name="cia" />
 
===Import===
Taani suurimad impordiartiklid on masinad ja varustus, toorained ja pooltooted tööstusele, kemikaalid, teravili ja toidukaubad ning tarbekaubad.<ref name="cia" />
 
Taani tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 21,07%, Rootsi 13,18%, [[Norra]] 7%, Holland 6,97%, [[Hiina]] 6,22%, Suurbritannia 5,53% (2009).<ref name="cia" />
 
===Väärtpaberibörs===
Taani kool on tuntud oma rõhuasetuse poolest [[grupitöö|grupitööle]], eneseväljendus- ja esinemisoskusele, suhteliselt vähem pööratakse tähelepanu õpilaste faktiteadmistele ja teadmiste mõõtmisele. Senine koolisüsteem jaõpetamise metoodika on sattunud kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega 2003. aasta [[PISA]] uuringutel.
 
Taani [[ülikool]]id on [[Kopenhaageni Ülikool]], [[Århusi Ülikool]], [[Ålborgi Ülikool]], [[Kopenhaageni Majandusülikool]], [[Lõuna-Taani Ülikool]], [[Roskilde Ülikool]], [[Taani Tehnikaülikool]] ja [[Kopenhaageni IT Ülikool]].<ref>[http://www.studyindenmark.dk/study-in-denmark/danish-higher-education-institutions Higher Education Institutions] Study inname="JJL9O" Denmark</ref>
 
Ülikooli võetakse enamikul aladel vastu kõik kvalifitseerunud soovijad. Ülikooliharidus koosneb enamasti kolmeaastasest [[bakalaureus|bakalaureuseõppest]] (''bachelor''), kaheaastasest [[magister|magistriõppest]] (''kandidat'') ja kolmeaastasest [[doktorikraad|doktoriõppest]] (''PhD''). Enamik üliõpilasi saavutab magistrikraadi, bakalaureusekraadi ei käsitleta sageli ülikooli lõpetamisena. Riik maksab üliõpilastele [[stipendium]]i. Doktorandid on formaalselt ülikoolis tööl, nende palk jääb veidi alla Taani keskmise. Enamik doktorante viibib oma õpingute ajal pool aastat kuni aasta mõnes välismaa ülikoolis, sageli [[USA]]-s.
===Rahvaluule===
{{vaata|Taani rahvaluule}}
[[Anders Sørensen Vedel]]i "It Hundrede I Vduaalde Danske Viser" ([[1591]], tuntud "[[Hundreviseboka]]" nime all) on vanim taani rahvaluule süstemaatiline kogu ning vanim trükitud raamat Euroopas, mis sisaldab keskaegseid ballaade. Ent alles 19. sajandil ([[vennad Grimmid|vendade Grimmide]] raamatu "[[Kinder- und Hausmärchen]]" (1812–1815) sai taani rahvaluule kogumine täie hoo sisse. Esimese taani rahvamuinasjuttude raamatu koostas [[Mathias Winther]] 1820ndatel, 1840ndatel hakkas tema jälgedes käima [[Svend Grundtvig]]. Tähtsaim taani rahvaluulekoguja oli siiski [[Evald Tang Kristensen]], kes andis välja üle 80 [[Jüütimaa]] laulude, muinasjuttude ja muistendite raamatu.<ref>[[Donald Haase]]name="ko33x" (2008). ''The Greenwood Encyclopedia of Folktales and Fairy Tales'', lk 833, Greenwood Publishing Group, ISBN 9780313334412.</ref>
 
Teiste tuntud rahvaluulekogujate seas on [[Axel Olrik]], [[Peder Syv]], [[Henning Frederik Feilberg]] ja [[H. P. Hansen]].
=== Taani sport ===
{{Vaata|Taani sport}}
Riigi rahvusspordiala on [[jalgpall]]. Palju tegeletakse veel [[käsipall|käsipalli]], [[jalgrattasõit|jalgrattasõidu]], [[purjetamine|purjetamise]], [[sulgpall|sulgpalli]], [[jäähoki]], [[ujumine|ujumise]] ja viimasel ajal ka [[golf]]iga. Samuti mängivad paljud noored [[korvpall]]i.<ref>[http://denmark.dk/en/lifestyle/sport/ Sport]name="p34pB" denmark.dk</ref>
 
==Tuntud vaatamisväärsusi==
 
==Viited==
{{viited|1=2}}|allikad=
<ref name="cia">[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/da.html CIA factbook] välja otsitud 14.11.10</ref>
<ref name="forsvaret">[http://www.forsvaret.dk/FKO/eng/Facts%20and%20Figures/Pages/default.aspx Facts & Figures] forsvaret.dk</ref>
<ref name="refworld">[http://www.refworld.org/cgi-bin/texis/vtx/rwmain?page=country&category=&publisher=&type=&coi=DNK&rid=4562d8b62&docid=4ae8614764&skip=0 2009 Report on International Religious Freedom – Denmark], refworld.org</ref>
<ref name="seisüks">2009. aasta seisuga</ref>
<ref name="fOylE">[http://www.utexas.edu/cola/centers/lrc/ielex/PokornyMaster-X.html Indo-European Lexicon, Pokorny Master PIE Etyma], lk 249, Linguistics Research Center, College of Liberal Arts, The University of Texas at Austin, raamatust: [[Julius Pokorny]]. ''Indogermanisches etymologisches Wörterbuch'', Bern: Francke, 1959, 1989.</ref>
<ref name="adxZV">[[Niels Åge Nielsen]] (1969). Daner. – ''Dansk etymologisk ordbog'', Gyldendal: København.</ref>
<ref name="TKMDI">''Scriptores rerum Germaniaarum in usum scholarum'', kd I, lk 213 1.45</ref>
<ref name="w3Io1">''Scriptores rerum Germaniaarum in usum scholarum'', kd I, lk 217 1.25</ref>
<ref name="TgOAE">Paulus Orosius (trükkitoimetaja Henry Sweet, M.A.): [http://www.archive.org/stream/extractsfromalfr02alfruoft#page/n5/mode/2up Extracts from Alfred's Orosius], Oxford Clarendon Press, [[London]], september 1885, kd 2, lk 16</ref>
<ref name="eWY2Y">[[Erik Christiansen]]. ''The Norsemen in the Viking Age (The Peoples of Europe)'', WileyBlackwell, 15. november 2001, ISBN 0631216774, ISBN 978-0631216773, lk 119</ref>
<ref name="9GQcU">[[Niels Refskou]]. In marca vel regno Danorum. En diplomatarisk analyse af forholdet mellem Danmark og Tyskland under Harald Blåtand. – ''[[Kirkehistoriske Samlinger]]'', [[1985]], lk 19–33</ref>
<ref name="Wimc5">[[Niels Refskou]]. Det retlige indhold af de ottonske diplomer til de danske bispedømmer. – ''[[Scandia]] 52, [[1986]], lk 173</ref>
<ref name="eestiloodus">[http://www.eestiloodus.ee/artikkel4299_4262.html "Rahvuslinnu lugu"] Eesti Loodus, 2011/12</ref>
<ref name="im0nJ">[http://www.dmi.dk/dmi/index/danmark/oversigter/klimanormaler.htm Normaler for Danmark], Dmi.</ref>
<ref name="ZZ9VE">[http://royalcorrespondent.com/2011/12/28/the-danish-royal-family-most-popular-in-europe-says-a-new-poll-plus-news-about-h-r-h-princess-marie-of-denmark/ The Danish Royal Family Most Popular in Europe Says a New Poll. Plus, News About H.R.H. Princess Marie of Denmark]</ref>
<ref name="OMZLA">[http://www.estemb.dk/est/taani Üldinfo: kohtusüsteem] Eesti Suursaatkond Kopenhaagenis</ref>
<ref name="Al6vB">[http://www.statistikbanken.dk/FT statistikbanken.dk]</ref>
<ref name="MIAkn">http://www.statistikbanken.dk/FT</ref>
<ref name="JeAhQ">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 13–27.</ref>
<ref name="cd4nX">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 29–37.</ref>
<ref name="CkqdJ">[[Jens Cramer]], [[Peter Kirkegaard]] (1993), ''Dansk sproglære for nordmænd'', Gyldendal, ISBN 82-417-0675-8, lk 39–44.</ref>
<ref name="LrGJ1">[http://www.norden.org/no/fakta-om-norden/spraak?set_language=no Språk], norden.org</ref>
<ref name="rikY5">[http://www.regjeringen.no/nb/dep/kd/dok/nouer/2003/nou-2003-16/15/3.html?id=370765 I første rekke], regjeringen.no</ref>
<ref name="n4KL4">2007. aasta seisuga</ref>
<ref name="JJL9O">[http://www.studyindenmark.dk/study-in-denmark/danish-higher-education-institutions Higher Education Institutions] Study in Denmark</ref>
<ref name="ko33x">[[Donald Haase]] (2008). ''The Greenwood Encyclopedia of Folktales and Fairy Tales'', lk 833, Greenwood Publishing Group, ISBN 9780313334412.</ref>
<ref name="p34pB">[http://denmark.dk/en/lifestyle/sport/ Sport] denmark.dk</ref>
}}
 
==Välislingid==
75 760

muudatust