Erinevus lehekülje "Nikolai Bassov" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Pärast [[1941]]. aastal keskkooli lõpetamist Voronežis suundus ta ajateenistusse Kuibõševi (nüüdne [[Samara]]) Sõjalis-Meditsiinilise Akadeemiasse. Kahe aasta pärast sai ta kutselt sõjaväearsti assistendiks. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] saadeti ta teenima [[1. Ukraina rinne|1. Ukraina rindele]].
 
Pärast sõda kolis ta [[1945]]. aastal [[Moskva]]sse ja asus füüsikat õppima [[Moskva füüsika-tehnika instituut|Moskva füüsika-tehnika instituudis]]. Alates [[1950]]. aastast õppis ta [[Lebedevi Füüsikainstituut|Lebedevi Füüsikainstituudis]], kus ta koostas [[MihailMihhail LeontoitšLeontovitš]]i ja [[Aleksandr Prohhorov]]i juhendamisel väitekirja. Samas instituudis juhtis kvantraadiofüüsika osakonda. Moskva füüsika-tehnika instituudis oli ta samal ajal tahkisefüüsika osakonna professor. Füüsika-tehnika instituudis sai ta [[1953]]. aastal [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] (''kandidat nauk'') kraadi ja Lebedevi Füüsikainstituudis [[1956]]. aastal [[teaduste doktor]]i (''doktor nauk'') kraadi. Lebedevi Füüsikainstituudis kaitstud doktoriväitekiri oli maseri teoreetiliseks ja eksperimentaalseks aluseks.<ref>[http://www.britannica.com/biography/Nikolay-Basov "Nikolay Gennadiyevich Basov"]. ''Encyclopædia Britannica''</ref>
 
[[1954]]. aastal avaldas Bassov koos Aleksandr Prohhoroviga uurimuse, milles nad tõestasid [[Koherentsed lained|koherentse]] [[mikrolainekiirgus]]e generaatori võimalikkust. Vastava seadme, mida hakati nimetama [[maser]]iks, konstrueeris samal aastal USA-s neist sõltumatult [[Charles Hard Townes]]i töörühm. 1955. aastal esitas ta koos Prohhoroviga kolmenivoolise [[laser]]i tööpõhimõtte, mille põhjal loodi pidevalt töötav laser, ning [[1959]]. aastal pooljuhtlaseri tööpõhimõtte. Bassov on andud olulise panuse lisaks [[optoelektroonika]]sse.