Kürassiir

Kürassiir on nimetus raske ratsaväelase kohta.

Kürasiirid olid rasketel hobustel suurt kasvu mehed, kes veel 20. sajandi algul kandsid rinnaturvist ehk kürassi ja antiikaega meenutavat harjaga kiivrit ning ülepõlve saapaid. Kürassiiride külmrelvaks oli palas - sirge teraga raske raiemõõk. Kürassiiride ülesandeks lahingus oli teha seda, mida tänapäeval teevad tankid - sooritada purustav läbimurre. Kürassiirid mängisid otsustavat rolli Austerlitzi, Borodino ja Waterloo lahingutes. Vene keiserlikus armees oli 18. sajandi lõpus 16 kürassiiripolku. Napoleoni retke ajal Venemaale oli polke 10 ja Esimese maailmasõja ajal 4.