Ulaan: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Sillu12 (arutelu | kaastöö)
Uus lehekülg: ''''Ulaan''' on relvana piiki kasutava kergratsaväelase kohta kasutatav termin. Ulaane peetakse Poola rahvuslikuks ratsaväeks, Euroopa keeltesse poola keele kaudu tulnud "ulan"...'
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 4. veebruar 2017, kell 11:56

Ulaan on relvana piiki kasutava kergratsaväelase kohta kasutatav termin.

Ulaane peetakse Poola rahvuslikuks ratsaväeks, Euroopa keeltesse poola keele kaudu tulnud "ulan" tuleneb türgikeelsest sõnast "oglan" ja tähendab täitsameest. 18. sajandil asutati ulaanirügemendid Poola eeskujul Austria ja Preisi armees ning Napoleoni ajal ka Prantsusmaal, kus ulaanideks olid valdavalt etnilised poolakad. Ulaanid on traditsiooniliselt riietatud poola rahvariietest alguse saanud vormiriietuse järgi: värviline eestnööbitav rinnaesisega kuub (ulanka) ja poola rahvusliku ülestõusu tunnuse (konfederatka) ainetel loodud peakate.

Venemaal loodi ulaanipolgud alates 1803. aastast. Neid oli 1830. aastal 23, Esimese maailmasõja eel 19.

Prantsusmaal, ja hilinenult (1816) ulaanirügemendid asutanud Inglismaal nimetati neid väeosi sõna-sõnalt "piigimehed".

Inglise ulaanid vallutasid 25. oktoobril 1854 Krimmi sõjas venelaste positsioonid Balaklavas, kaotades samas 247 meest 673-st. Buuri sõja ajal, tõid ulaanid inglastele mitu võitu.

Eesti ratsavägi kasutas Vabadussõjas ja ka hiljem samuti piiki, kuid ei kasutanud traditsioonilist ulaani vormirõivastust.[1]