Revolutsiooniline tribunal (Nõukogude Venemaa): erinevus redaktsioonide vahel

Revolutsiooniliste tribunalide ja Nõukogude Venemaa uute kohtuasutuste loomise aluseks oli 5. detsembril 1917. aastal ([[vana kalendri järgi]] 22. novembril) [[VeneVenemaa SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]]s vastuvõetud "[[Dekreet]] nr 1, Kohtutest". Dekreedi alusel moodustati tööliste ja talupoegade revolutsioonilised tribunalid "võitluseks [[kontrrevolutsioon]]iliste jõududega ja revolutsiooniliste saavutuste kaitsmiseks, aga samuti võitluseks [[marodöörlus]]e, [[riisumine (juura)|riisumiste]] ja [[sabotaaž]]iga ning muude kaubitsejate, töösturite, ametnike ja muude isikute kuritarvituste vastu".

Eri tegevussfääride kontrolliks moodustati eriliigilisi tribunale (Trükinduse revolutsiooniline tribunal<ref>Постановление НКЮ от 18 декабря 1917 г. «О революционном трибунале печати»</ref> -– bolševike võimule mittelojaalse ja vaenulike trükiste kontrolliks ja likvideerimiseks või [[tsensuur]]iks), [[sõjaväetribunal]]id, sõjaväestatud raudteetranspordi tribunalid jts.

Kõrgeim karistusmäär – [[mahalaskmine]] - algselt karistusvahendite nimekirja ei kuulunud.

VeneVenemaa SFNV RKN 1918. aasta [[4. mai]] dekreediga "Revolutsioonilistest tribunalidest" (Декрет «"О революционных трибуналах»" от 4 мая 1918) seati revolutsiooniliste tribunalide ülesandeks ka spionaaži, [[pogromm]]ide, [[altkäemaksuvõtmine|altkäemaksuvõtmise]], ametlike dokumentide mitteõiguspärase kasutamise ning [[huligaansus]]e arutamine. Maikuu dekreediga korraldati samuti algset tribunalide asutuste struktuuri, kaotati väikestes asulates ja garnisonides moodustatud ja trükindusala tribunalid ning säilitati tribunalid vaid [[kubermangulinn]]ades, transpordisõlmedes ja suurtes [[tööstus]]keskustes<ref name="pavlov">Д. Б. Павлов "Трибунальный этап советской судебной системы. 1917—1922 гг., «"Вопросы истории»", № 6, 2007</ref>