Brexit: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[File:EU referendum leave poster, Belfast, June 2016 - geograph.org.uk - 4990237.jpg|thumb|250px|Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust toetavaid plakateid valeväidetega Euroopa Liidu liikmemaksu kohta on toodud näiteks tõejärgsest poliitikast.<ref name="Wollaston">{{cite news|url=http://www.huffingtonpost.co.uk/entry/tory-mp-sarah-wollaston-switches-sides-in-eu-referendum-campaign_uk_57587e00e4b0415143693876|title=Tory MP Sarah Wollaston Switches Sides in EU Referendum Campaign|date=8 June 2016-06-08|accessdate=11 July 2016-07-11|website=The Huffington Post|author=Ned Simons}}</ref>]]
'''Brexit''' (ingliskeelsetest sõnadest ''Britain'' ja ''exit'' – 'Britannia' ja 'väljumine') on [[Suurbritannia]] lahkumine [[Euroopa Liit|Euroopa Liidust]].
 
15. rida:
 
Suurbritannia regioonidest hääletasid valdavalt Euroopa Liidu liikmesuse säilitamise poolt London, Šotimaa ja Põhja-Iirimaa. Šoti poliitikud on teatanud, et ehkki Šotimaa iseseisvumine jäi eelmisel referendumil toetuseta, võib see sõltuvalt läbirääkimiste kulgemisest taas kõne alla tulla, kuna vaba suhtlus EL-iga on Šotimaale ülimalt oluline. Erisusi suhetes Euroopa Liiduga on taotlenud ka London, sest kardetakse halbu tagajärgi selle toimimisele finantskeskusena. Iiri ametkondade teatel on mõningal määral suurenenud Iirimaa kodakondsuse taotlejate arv Suurbritannias (mõlemal riigil on olulisel hulgal ühiseid [[Topeltkodakondsus|topeltkodakondseid]]), samuti on kasvanud põlvnemise alusel Poola kodakondsust taotlevate Suurbritannia elanike arv.
 
[[Lissaboni leping|Lissaboni leppe]] artikkel 50 käivitamist oodatakse märtsis 2017 ning Suurbritannia võiks seega Euroopa Liidust väljuda 2019. aastal.<ref>[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8ed9defd-1bde-4da2-bb02-298823bb3f16/briti-valitsus-avalikustas-ametliku-brexiti-plaani "Briti valitsus avalikustas ametliku Brexiti plaani"] ERR, 2. veebruar 2019</ref>
 
==Mõjud Eestile==