Uhaku lade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Osmussaar24.jpg|pisi|Osmussaarel paljandub Uhaku lademe paekivi.]]
'''Uhaku lade''' on [[Kesk-Ordoviitsium|kesk-ordoviitsium]]i ladestiku regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]<ref name="EE"/>. Seda hakkas esimesena eristama [[Armin Öpik]] aastal [[1937]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] on [[Uhaku sängi paljandid]].<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Oandu+lade</ref>
Uhaku lade [[lasuv kiht|lasub]] [[Kesk-Ordoviitsium]]i ladestiku [[Lasnamäe lade]]mel ja [[lamav kiht|lamab]] [[Uhaku lade]]mel. Lademe vanus on 460,9...458,2 miljonit aastat. Koos Kukruse, Lasnamäe ja [[Aseri lade]]mega kuuluvad nad [[Viru ladestik]]u Purtse alamladestikku. Üleilmses standardis vastab sellele [[Darriwili lade]].
[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Kõrgekalda kihistu]], milles on eristatud Koljala, Erra ja Pärtlioru kihistikud, Lõuna-Eestis ka [[Taurupe kihistu]]ja väljaspool Eestit [[Krastai kihistu]]. Lademe paksus Eestis on 5–18 m<ref name="EE"/>.
Lademe [[avamusala]] on [[Osmussaar]]elt [[Narva veehoidla]]ni<ref name="EE"/>.
8. rida ⟶ 10. rida:
Lade [[paljandumine|paljandub]] [[Osmussaar]]el, [[Uhaku karstiala]]l ja [[Paldiski]]s<ref name="EE"/>.
Lademe kivimkoosseisus on palju [[lubjakivi]]<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>. Lubjakivis on [[mergel|mergli]] vahekihte, Kirde-Eestis sisaldab lade ka õhukesi (kuni 2 cm) [[kukersiit|kukersiidi]] kihte, mis on vanimad maailmas. Lademe alumisel piiril on palju [[götiit|götiidist]] [[ooidid|ooide]].<ref>Uhaku Stage L. Hints Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3</ref>
== Viited ==
| |||