Keila lade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Keila lademe nime autoriks on [[Baltisaksa|baltisaksa]] päritolu vene geoloog [[Friedrich Schmidt]], kes sellega tähistas enda poolt 1881. aastal [[Jõhvi lade|Jõhvi]] ja [[Vasalemma lade|Vasalemma kihi]] vahel väljaeraldatud [[lasund]]it (tänapäeval loetakse Jõhvi ladet [[Haljala lade]]me alamlademeks). [[Lade|Lademe]] nimi anti omaaegse laialdase [[Paemurd|paemurru]] järgi [[kõlvik]]ul [[Keila]]st umbes 1 kilomeeter loode pool ([[Keila paemurd]]), kus [[paljand]]uvad lademe ülemisse soosa kuuluva Pääsküla kihistiku lubjakivid 2,3 m paksuses.<ref name="roomusoks"/> Paemurd on lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]], selle laiendatud stratotüübiks on aga Keila paemurru puurauk. Lademe piire määrab [[Pääsküla]]st pärinev täisprofiil.<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Keila+lade</ref>
Nüüdisaegsetes piirides käsitles Keila ladet esimesena geoloog [[Ralf Männil]].<ref name="roomusoks"/> Lade moodustus [[ordoviitsium]]is umbes 454 miljonit aastat tagasi. lademes eristatakse Laagri ja Ristna alamlademeid.
[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele Keila ehk [[Kahula kihistu]] Kurtna, Saku ning Pääsküla kihistikud, [[Blīdene kihistu]], [[Vasalemma kihistu]] ja Auleliai ning Lehtmetsa kihistikud. Lõuna-Eestis võib lademesse osalt kuuluda ka [[Mosseni kihistu]]. Lademe paksus Eestis on 1 – 25 m<ref name="EE"/>.
Lademe [[avamusala]] on [[Hiiumaa]] põhjaosast [[Kurtna järved]]eni, läbides [[Nõva]], [[Keila]], [[Kehra]] ja [[Rakvere]]<ref name="EE"/>. Sama lademe alumisi kihte saab vaadelda näiteks [[Rootsi]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1799_1776.html Retk Mudaaugu–Keila matkarajal ehk loodus linna lähedal]</ref>
| |||