Keila lade: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Keila lademe tüüppaljand Keilas.jpg|pisi|Keila lademe tüüppaljand endises [[Keila paemurd|Keila paemurrus]].]]
'''Keila lade''' on [[Ülem-Ordoviitsium]]i [[ladestik]]u regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]])<ref name="EE"/>. Varasemates käsitlustes liigitati ta [[Kesk-Ordoviitsium]]i ladestikku kuuluvaks<ref name="EE"/>. Keila lade lamab [[Haljala lade]]mel ja temal lasub [[Oandu lade]]; koos Haljala lademega kuuluvad nad [[Viru ladestik]]u Kurna alamladestikku. Üleilmses standardis vastavad sellele ülemises osas [[Katy lade]] ja alumises osas [[Sandby lade]].
 
Keila lademe nime autoriks on [[Baltisaksa|baltisaksa]] päritolu vene geoloog [[Friedrich Schmidt]], kes sellega tähistas enda poolt 1881. aastal [[Jõhvi lade|Jõhvi]] ja [[Vasalemma lade|Vasalemma kihi]] vahel väljaeraldatud [[lasund]]it (tänapäeval loetakse Jõhvi ladet [[Haljala lade]]me alamlademeks). [[Lade|Lademe]] nimi anti omaaegse laialdase [[Paemurd|paemurru]] järgi [[kõlvik]]ul [[Keila]]st umbes 1 kilomeeter loode pool ([[Keila paemurd]]), kus [[paljand]]uvad lademe ülemisse soosa kuuluva Pääsküla kihistiku lubjakivid 2,3 m paksuses.<ref name="roomusoks"/> Paemurd on lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]], selle laiendatud stratotüübiks on aga Keila paemurru puurauk. Lademe piire määrab [[Pääsküla]]st pärinev täisprofiil.<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Keila+lade</ref>
 
 
Nüüdisaegsetes piirides käsitles Keila ladet esimesena geoloog [[Ralf Männil]].<ref name="roomusoks"/> Lade moodustus [[ordoviitsium]]is umbes 454 miljonit aastat tagasi. lademes eristatakse Laagri ja Ristna alamlademeid.
 
[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele Keila ehk [[Kahula kihistu]] Kurtna, Saku ning Pääsküla kihistikud, [[Blīdene kihistu]], [[Vasalemma kihistu]] ja Auleliai ning Lehtmetsa kihistikud. Lõuna-Eestis võib lademesse osalt kuuluda ka [[Mosseni kihistu]] Lademe paksus Eestis on 1 – 25 m<ref name="EE"/>.
Lademe paksus Eestis on 1 – 25 m<ref name="EE"/>.
 
Lademe [[avamusala]] on [[Hiiumaa]] põhjaosast [[Kurtna järved]]eni, läbides [[Nõva]], [[Keila]], [[Kehra]] ja [[Rakvere]]<ref name="EE"/>. Sama lademe alumisi kihte saab vaadelda näiteks [[Rootsi]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1799_1776.html Retk Mudaaugu–Keila matkarajal ehk loodus linna lähedal]</ref>
13. rida:
Lade [[paljandumine|paljandub]] nt [[Ristna neem]]el, [[Keila]]s, [[Pääsküla]]s, [[Vasalemma]]s<ref name="EE"/>.
 
Lademe kivimkoosseisus on palju savikat [[lubjakivi]]<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>. Lademe alumiseks piiriks on aga paks [[bentoniit|bentoniidi]] kiht. Lademe uuemad kihid sisaldavad ka [[mergel|merglit]]. Lademe puhul on omapäraks [[Loode-Eesti]]s Keila ümbruskonnas sellest moodustunud paekivikõrgustikud, mida algselt peeti [[korallriff]]ideks, seejärel [[bioherm]]ideks, uuemal ajal arvatakse aga, et need on lihtsalt lubjarikka [[muda]] kuhjatised, ehkki neist on leitud koralli ''Cyathocystis rhizophora'' jäänuseid ja on võimalik, et need moodustavad seal rifisarnaseid struktuure.<ref>Keila Stage L. Hints & T. Meidla Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3</ref>
Lademe kivimkoosseisus on palju savikat [[lubjakivi]]<ref>http://www.geoeducation.info/geoturism/ajaskaala.php (vaadatud 16.02.2013)</ref>.
 
==Vaata ka==