Viirused inimkonna ajaloos: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) |
nüüd on ilmselt viidetega tõesti korras, aga kindel selles ka olla ei saa |
||
26. rida:
[[Leetrid]] on väga vana haigus, aga esimest korda tuvastas selle [[Pärsia]] arst [[Muhammad ibn Zakariyyā al-Rāzī]] (865–925) 10. sajandil.<ref name="Levins; Wilson, lk 297–298" /> Al-Rāzī kasutas leetrite kohta araabiakeelset nime ''hasbah''. Leetreid on kutsutud ka teiste nimedega, sealhulgas [[ladina keel|ladina]] sõnast ''rubeus'' ('punane') tuleneva nimega rubeola ja morbilli ('väike katk').<ref name="b6E7E" /> [[Leetriviirus]]e sarnasus [[koerte katk]]u ja [[veiste katk]]uga põhjustavate viirustega on pannud aluse arvamusele, et esimest korda nakatusid inimesed leetritesse kokkupuutel kodustatud koerte või veistega.<ref name="aGszm" /> Tõenäoliselt lahknes leetriviirus 12. sajandiks täielikult sel ajal laialdaselt levinud veiste katku põhjustavast viirusest.<ref name="pmid20202190" />
Leetrite põdemise järel tekib haiguse vastu eluaegne [[immuunsus]]. Seetõttu vajab viirus epideemiliseks muutumiseks suur populatsiooni ja [[neoliitikum]]i ajal seda ilmselt ei toimunud.<ref name="Levins; Wilson, lk 297–298" /> Viiruse ilmnemise järel [[Lähis-Ida]]s jõudis see 2500. aastaks eKr Indiasse.<ref name="pmid20459960" /> Sel ajal olid leetrid laste seas nii tavalised, et seda ei peetud haiguseks. Egiptuse hieroglüüfides kujutati seda inimese arengu loomuliku järguna.
==Keskajal==
489. rida:
<ref name="bWX5B">[http://www.nytimes.com/2015/04/23/science/ancient-viruses-once-foes-may-now-serve-as-friends.html?_r=1&referrer Carl Zimmer, "Ancient Viruses, Once Foes, May Now Serve as Friends, New York Times, April 23, 2015] "</ref>
<ref name="kyXSx">Zimmer (2011), lk 45</ref>
<ref name="zuckerman">Zuckerman, Arie J. (1987). Principles and practice of clinical virology. New York: Wiley, lk 459.</ref>
|colwidth=30em}}
| |||