Tallinna 21. Kool: erinevus redaktsioonide vahel

== Ajalugu ==

 

16. oktoobril 1903 aastal kirjutati “Eest Postimehes”, et: “2. oktoobril on Tallinna II poisslaste alguskool sisse õnnistatud.” Koolimaja asus siis praeguses Poska tänavas selleks tarbeks kohandatud üürimajas.

 

Et koolimaja oli oma linnajaos ainus, hakkas üha enam ennast tunda andma ruumikitsikus. Lõpuks läks see nii suureks, et linn pidas vajalikuks midagi ette võtta. 21. juunil 1922 antigi nõusolek “kõrgema algkoolimaja ehitamiseks”. Arhitektiks määrati linnanõunik Artur Perna. 15. oktoobril toimus pidulik nurgakivi panek, kus olid kohal paljud tollased tähtsad riigimehed eesotsas presidendiga. Eesti Vabariigi esimene riiklikest vahenditest ehitatav koolihoone pidi valmis saama 1. septembriks 1923. aastal. Kahjuks ei läinud kõik nii, nagu oli planeeritud. Ehitustöödes tekkis venimine sest pehme pinnase tõttu tekkisid hoone fassaadi ja seintesse praod. Ajakirjanduses põhjustas see teatavat poleemikat ja vaidlused süüdlase üle kestsid kolmekümnendate aastateni, mis sest, et koolimaja juba ammu kasutusel oli. Pikaks ajaks jäi koolile külge hüüdnimi “pragukool”.

 

1923. aasta 3. oktoobril oldi siiski nii kaugel, et ülemistel korrustel sai tööd alustada. Õppenõukogu otsusega hakati seda päeva tähistama kooli sünnipäevana. Aasta lõpuks võeti maja ametlikult vastu. Avaaktus oli ülemaaliselt tähtis sündmus. Sellest annab tunnistust kutsutud külaliste rohkus. Kohal olid eesti avaliku elu tegelased ning väliskülalised USA-st, Ungarist ja mujalt.

 

Tallinna 21. Algkoolis õppisid peamiselt kehvema elujärjega töölisperede lapsed. E. Murdmaa mälestustes on kirjas koolijuhti sügavalt liigutanud seik. Kui ta ühes klassis küsinud, kus õpilastele kõige rohkem olla meeldib, saanud ta vastuseks: koolis.

 

1940. aasta 21. juunil toimus Tallinna 21. Algkooli juures eesti kaitsevägede relvastatud vastuhakk Punaarmeele. Sidepataljon, mis pärast kaitsevägede sundloovutamist paiknes koolimajas, keeldus relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati raskekuulipilduja toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis. Kui enne keskööd tulid kommunistid ka valvet üle võtma, ei läinud see neil korda. Maja ümber hakkas hargnema tõsine lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister ja kuus soomusautot.

 

Esmane oli kool hädapäraseltki töökorda saada. Tohutu plahvatus sadamas oli purustanud peaaegu kõik aknaklaasid, hävinud või kõlbmatuks oli muutunud enamik õppevarast. Füüsikaklassi varandus olla vabalt mahtunud kolme korvi. Õppetöö lonkas mõlemat jalga, põhjuseks sagedased elektrikatkestused, kütmata ruumid, õpikute ja koolitarvete puudumine aga ka õpilaste väga sage koolist eemalejäämine kehva tervise ja raskete koduste olude tõttu.

 

1946. aastal muutub kool keskkooliks ning nimi muudetakse Tallinna 21. Keskkooliks. Esimene lend lõpetab 1950.

 

1958. aastal avatakse esimene muusikaklass ning kolm aastat hiljem toimub esimene kevadkontsert, millest saab üks kooli suuremaid ja elujõulisemaid traditsioone. Avatakse ka kunsti- ja inglise keele eriklassid.

 

Valmis kauaoodatud juurdeehitus ning kaks aastat hiljem ka spordihoone arhitekt Heli Härmsoni projekti alusel, mis andis koolile juurde ühe õpetajate toa ja 14 klassiruumi, mille hulgas oli mitmeid ainekabinette. Spordihoone sisaldas endas suurt võimlat ning ujulat, spordiväljak valmis alles 70ndatel.

 

1980ndate lõpus sai alguse traditsioon korraldada kooliperele jõulukontsert, kus lavale on läbi aastate kutsutud mitmeid teatrietendusi ning tuntuid muusikuid. Ühtlasi hakkasid toimuma ka “Nunnunäitused” algklassidele.

 

Kool hakkab muutuma aktiivsemaks rahvusvahelisel tasandil, näiteks liitus ta rahvusvahelise tervist edendavate koolide projektiga, mille sidemed sõpruskoolide vahel on püsima jäänud tänaseni. Ning käivitus ka koostööprojekt Lahti kooliga Soomes.

 

1998. aastast hakkas kool kandma oma praegust nime – Tallinna 21. Kool.

 

Koolimaja vana hoone renoveerimine ning uue juurdeehituse valmimine 2000ndate esimestel aastatel venis jällegi nagu ka 1920ndate algul, kui algset Raua tänava koolimaja ehitama asuti. Õppetöö ehitustööde ajal toimus Tondiraba ning Liivalaia koolides, kust lõplikult naasti juba uude koolimajja 2003. aastal. Samal aastal tähistas kool ka oma 100. juubelit, mille puhul anti välja kogumik “Sada aastat koolikella”.