Marie Reisik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
6. rida:
Marie Reisik oli [[Tartu Naisselts]]i asutajaid ja juhatuse liige (1907–1919). Tartu Naisselts oli esimene Eesti naiste organisatsioon. Pärast Pariisist naasmist tekitas Marie Reisiku julge käitumine naisseltsi konservatiivses liikmeskonnas skandaali, mille tagajärjel Reisik koos mitmete toetajatega lahkus Tartu Naisseltsist ja asutas [[Tartu Naisühing]]u.
Aastatel
1909. kevad-talvel alustas Torma Kihelkonnakoolis klassiõpetajana ja töötas kuni sama aasta lõpuni. Alates 1910 aastast asus elama Tartusse, kus töötas aastaid prantsuse keele õpetajana Tartu Kõrgemas Algkoolis (1918. aastani). 1913 – 1917 lisandus osalise koorumusega õpetajatöö Tartu Keskkooli Õpetajate Õhtugümnaasiumis. 1918/1919 õppeaastal töötas osalise koormusega Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis. 1920. aastal kolis Tallinnasse ja sai osalise koormusega prantsuse keele õpetaja koha J. Vestholmi Gümnaasiumis.
Aastatel 1919–1920 oli ta [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige, kuulus töökaitse komisjoni ja hariduskomisjoni. Aastatel 1929–1932 oli ta [[IV Riigikogu]] liige, kuulus sotsiaalkomisjoni. Aastatel 1932–1934 oli ta [[V Riigikogu]] liige, kuulus sotsiaalkomisjoni ja rahaasjanduse komisjoni.<ref>[https://www.nlib.ee/index.php?id=15253 Eesti Rahvusraamatukogu. Marie Reisik]</ref>
12. rida ⟶ 14. rida:
Ta oli [[Eesti Naisorganisatsioonide Liit|Eesti Naisorganisatsioonide Liidu]] asutaja ja selle juhataja aastatel 1920–1940 (1930. aastal nimetati see ümber [[Eesti Naisliit|Eesti Naisliiduks]]). Aastatel 1911 kuni 1918 oli ta Tartu Naisseltsi ajakirja [[Naisterahva Töö ja Elu]]" tegevtoimetaja ja Eesti Naisorganisatsioonide Liidu ajakirja "[[Naiste Hääl]]" peatoimetaja (1926–1932).
Ta oli Eesti naisliikumise juhtfiguure ja üks esimesi [[feminist]]e. Muuhulgas avaldanud ülevaate "Eesti naisliikumine" naisliikumise ajaloost kogumikus "Eesti. Maa. Rahvas" (1926).
1935. aasta sügisel asutas ta Eesti Naisliidu juurde Kodumajanduse Instituudi, mida 1936. aastast alates ise juhtis, töötas seal ka õppejõuna.
| |||