[[Pilt:Narva Aleksandri suurkirik aastal 2007.JPG|thumb|Narva Aleksandri Suurkirik]]
===Ettevalmistused===
Novembris [[1879]] otsustati [[Narva Jaani kogudus]]e [[kirikuõpetaja|õpetaja]] [[Friedrich Gottlieb Tannenberg]]i algatusel [[Narva eestlased|Narva eestlastele]] uuesti oma kirikut ehitama hakata. [[Krunt|Krundi]] [[Joaoru]]s kinkis [[Joala mõis]]a omanik [[Georg von Kramer]]. Erinevalt Narva linnast, mis oli tol ajal osa [[Peterburi kubermang]]ust, jäi Joaoru [[Eestimaa kubermang]]u territooriumile. Narva Aleksandri kirik oli algselt [[Vaivara kirik]]u abikirik.
[[Arhitekt]]iks kutsuti [[Peterburi]] [[professorakadeemik]], [[akadeemikprofessor]] [[Otto Pius Hippius]], kes oli projekteerinud ka Tallinna [[Kaarli kirik]]u. [[21. juuni]]l [[1881]] pandi kirikule [[nurgakivi]]. Omavaheliste lahkhelide tõttu võttis ehituskulud (184 000 [[rubla]]) enda kanda [[Kreenholmi Manufaktuur]]i omanik parun [[Ludwig Knoop]]. Et Kreenholmis töötas tol ajal 5000 [[luterlus|luterlasest]] töölist, pidi kirik suutma kõik töölised korraga ära mahutada. Kirikus olevat olnud 2500 (teistel andmetel 1600) istekohta ja ülejäänutele seisukohad.
