Vikipeedia

Islam: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
79. rida:
===Islam Eestis ===
{{vaata|Islam Eestis}}
Islamiusk jõudis Eestisse [[tatarlased|tatarlaste]] kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. Paljud tatari päritolu ülikud olid pärast [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] vallutamist Venemaa vägede poolt ja langemist 1552. aastal sunnitud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal (1558–1583) sõdima Vene vägede koosseisus, muu hulgasmuuhulgas ka praeguse Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased läksid üle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid [[rannarootslased|rannarootslaste]] aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid.
 
Esimene suurem islamiusu kogukond tekkis Eestis pärast [[Eestimaa kubermang|Eesti]]- ja [[Liivimaa kubermang]]u liitmist [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu [[1721]]. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islamiusu kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai [[Peterburi kubermang]]u kuulunud [[Narva]] linn. Püsiasustuse kinnituseks on [[muslim]]ite kalmistute asutamine Narvas, [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as.
 
19. ja 20. sajandi vahetusel oli tatarlaste kogukond Eestis kasvanud sedavõrd suureks, et [[usupüha]]de läbiviimiseks pidi üürima suuremaid ruume (Tallinnas näiteks [[Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu Pritsimaja]]pritsimaja [[Viru väljak]]u ääres). [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguses elas Tallinnas umbes 2000 tatarlast. Maailmasõja ja sellele järgnenud keisrivõimu kukutamise ning [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] segadustes kahanes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks.
 
Esimene islamiusu kogudus [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] registreeriti ametlikult [[1928]]. aastal Narvas ([[Narva Muhamedi Kogudus]]). Korjanduste abil osteti Narvas [[Kiriku tänav (Narva)|Kiriku tänavale]] maja, millest kujundati [[mošee]]. Narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku identiteedi säilitaja. Teine islamiusu kogudus registreeriti [[1939]]. aastal Tallinnas ([[Tallinna Muhamedi Usuühing]]).
 
[[1940]]. aastal keelustas [[Nõukogude võimokupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioonivõim]] islami koguduste tegevuse. Mõlema koguduse hooned hävisid 1944. aastal sõjatules. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude okupatsiooni]] ajal tegutses islamiusu kogudus mitteametlikult – viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti [[Tatari Kultuuri Selts]] ning aasta hiljem alustati islamiusu koguduse taasasutamist, mis taasregistreeriti [[Eesti NSV]]-s [[1990]]. aastal [[Eesti Islami Kogudus]]ena.
 
[[1991]]. aastal taastatud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] moodustavad koguduse Eestis elavate peamiselt tatari, [[aserid|aseri]], [[kasahhid|kasahhi]] ja [[usbekid|usbeki]] kogukondade liikmed. Islamimaailmas harva ettetuleva nähtusena tegutsevad ühes koguduses koos [[sunniidid]] ja [[šiiidid]]. [[1995]]. aastal eraldus kogudusest kolmeteistkümne inimese suurune grupeeringrühmitus ning registreeris end iseseisva juriidilise isikuna ühenduseks [[Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus]]. Selle rühma lahkumine ei pingestanud suhteid sunniitide ja siitidešiitide vahel Eesti Islami Koguduses. [[1. jaanuarjaanuari [[2000]]i 2000 seisuga kuulub Eesti Islami Kogudusse veidi üle 1400 inimese. Koguduse juhatuse esimees on alates [[1994]]. aastast [[Timur Seifullen]]. 18 aastat oli koguduse juhtiv vaimulik mulla [[Hasjan Murtazin]], pärast tema surma on koguduse pea[[imaam]] ja Eesti ülem[[mufti]] [[Ildar Muhamedšin]].▼
Nõukogude okupatsiooniajal tegutses islamiusu kogudus mitteametlikult – viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti [[Tatari Kultuuri Selts]] ning aasta hiljem alustati islamiusu koguduse taasasutamist, mis taasregistreeriti [[Eesti NSV]]-s 1990. aastal [[Eesti Islami Kogudus]]ena. Käesoleval ajal moodustavad koguduse Eestis elavate peamiselt tatari, [[aserid|aseri]], [[kasahhid|kasahhi]] ja [[usbekid|usbeki]] kogukondade liikmed.
 
▲Islamimaailmas harva ettetuleva nähtusena tegutsevad ühes koguduses koos [[sunniidid]] ja [[šiiidid]]. 1995. aastal eraldus kogudusest kolmeteistkümne inimese suurune grupeering ning registreeris end iseseisva juriidilise isikuna ühenduseks [[Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus]]. Selle rühma lahkumine ei pingestanud suhteid sunniitide ja siitide vahel Eesti Islami Koguduses. [[1. jaanuar]]i 2000 seisuga kuulub Eesti Islami Kogudusse veidi üle 1400 inimese. Koguduse juhatuse esimees on alates [[1994]]. aastast [[Timur Seifullen]]. 18 aastat oli koguduse juhtiv vaimulik mulla [[Hasjan Murtazin]], pärast tema surma on koguduse pea[[imaam]] ja Eesti ülem[[mufti]] [[Ildar Muhamedšin]].
 
[[Eesti]]s on muslimeid kokku umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Islam"