|
===Islam Eestis ===
{{vaata|Islam Eestis}}
Islamiusk jõudis Eestisse [[tatarlased|tatarlaste]] kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal. Paljud tatari päritolu ülikud olid pärast [[Kaasani khaaniriik|Kaasani khaaniriigi]] vallutamist Venemaa vägede poolt ja langemist 1552. aastal sunnitud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal (1558–1583) sõdima Vene vägede koosseisus, muu hulgas ka tänapäevasepraeguse Eesti territooriumil. Haruldased ei olnud ka juhtumid, kui tatarlased läksid üle Rootsi poolele. Hiljem eraldati neile maid [[rannarootslased|rannarootslaste]] aladel, kus nad peagi kohalike elanikega assimileerusid.
Esimene suurem islamiislamiusu kogukond tekkis Eestis pärast [[Eestimaa kubermang|Eesti]]- ja [[Liivimaa kubermang]]u liitmist [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] koosseisu [[1721]]. aastal. Vene sõjaväe hulgas oli ka islamiusulisi tatarlasi ning püsivam islamiislamiusu kogukond tekkiski sõjaväeteenistusest vabanenud tatarlastest, kes jäid Eestisse elama. 1860. aastatel elavnes tatarlastest kaupmeeste tegevus ning kogukonna keskuseks sai [[Peterburi kubermang]]u kuulunud [[Narva]] linn. Püsiasustuse kinnituseks on muhameedlaste[[muslim]]ite kalmistute asutamine Narvas, [[Rakvere]]s ja [[Tallinn]]as.
19. ja 20. sajandi vahetusel oli tatarlaste kogukond Eestis kasvanud sedavõrd suureks, et [[usupühadusupüha]]ede läbiviimiseks pidi üürima suuremaid ruume (Tallinnas näiteks [[Tuletõrje Ühingu Pritsimaja]] [[Viru väljak]]u ääres). I[[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] alguseksalguses elas Tallinnas umbes 2000 tatarlast. I maailmasõjaMaailmasõja ja sellele järgnenud keisrivõimu kukutamise ning [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] segadustes kahanes tatarlaste kogukond paarisajaliikmeliseks.
Esimene islamiislamiusu kogudus [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigis]] registreeriti ametlikult [[1928]]. aastal Narvas ([[Narva Muhamedi Kogudus]]). Korjanduste abil osteti Narvas [[Kiriku tänav (Narva)|Kiriku tänavale]] maja, millest kujundati [[mošee]]. Narva kogudus oli ka aktiivne tatarlaste rahvusliku identiteedi säilitaja. Teine islamiislamiusu kogudus registreeriti [[1939]]. aastal Tallinnas ([[Tallinna Muhamedi Usuühing]]). 1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse. Mõlema koguduse hooned hävisid 1944. aastal sõjatules.
1940. aastal keelustas Nõukogude võim islami koguduste tegevuse. Mõlema koguduse hooned hävisid 1944. aastal sõjatules.
Nõukogude [[ENSV]] perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult – viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti [[Tatari Kultuuri Selts]] ning aasta hiljem alustati islami koguduse taasasutamist, mis taasregistreeriti Eesti NSV-s 1990. aastal [[Eesti Islami Kogudus]]ena. Käesoleval ajal moodustavad koguduse Eestis elavate peamiselt tatari, [[aserbaidžaan]]i, [[kasahstan|kasahhi]] ja [[usbekistan|usbeki]] kogukondade liikmed. ▼
▲Nõukogude [[ENSV]] perioodilokupatsiooniajal tegutses islamiislamiusu kogudus mitteametlikult – viidi läbi palvusi, järgiti usukombeid ning tähistati usupühi. 1988. aastal registreeriti [[Tatari Kultuuri Selts]] ning aasta hiljem alustati islamiislamiusu koguduse taasasutamist, mis taasregistreeriti [[Eesti NSV ]]-s 1990. aastal [[Eesti Islami Kogudus]]ena. Käesoleval ajal moodustavad koguduse Eestis elavate peamiselt tatari, [[ aserbaidžaanaserid|aseri]] i, [[ kasahstankasahhid|kasahhi]] ja [[ usbekistanusbekid|usbeki]] kogukondade liikmed.
Islamimaailmas harva ettetuleva nähtusena tegutsevad ühes koguduses koos nii [[sunniidid]] kui [[šiiidid]]. 1995. aastal eraldus kogudusest kolmeteistkümne inimese suurune grupeering ning registreerus iseseisva juriidilise isikuna ühenduseks [[Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus]]. Selle rühma lahkumine ei pingestanud Eesti Islami Koguduse siseseid suhteid sunniitide ja siitide vahel. [[l. jaanuar]]i 2000. a. seisuga kuulub Eesti Islami Kogudusse veidi üle 1400 inimese. Koguduse juhatuse esimees on alates [[1994]]. aastast [[Timur Seifullen]]. Juhtiva vaimulikuna viis koguduses 18 aastat religioosseid protsessioone läbi mulla [[Hasjan Murtazin]], pärast tema surma aga on Koguduse pea[[imaam]]/Eesti ülem[[mufti]] on [[Ildar Muhamedšin]]. ▼
▲Islamimaailmas harva ettetuleva nähtusena tegutsevad ühes koguduses koos nii [[sunniidid]] kuija [[šiiidid]]. 1995. aastal eraldus kogudusest kolmeteistkümne inimese suurune grupeering ning registreerusregistreeris end iseseisva juriidilise isikuna ühenduseks [[Eesti Muhameedlaste Sunniitide Kogudus]]. Selle rühma lahkumine ei pingestanud Eesti Islami Koguduse siseseid suhteid sunniitide ja siitide vahel Eesti Islami Koguduses. [[ l1. jaanuar]]i 2000 . a. seisuga kuulub Eesti Islami Kogudusse veidi üle 1400 inimese. Koguduse juhatuse esimees on alates [[1994]]. aastast [[Timur Seifullen]]. Juhtiva18 vaimulikunaaastat viis koguduses 18 aastatoli religioosseidkoguduse protsessioonejuhtiv läbivaimulik mulla [[Hasjan Murtazin]], pärast tema surma aga on Kogudusekoguduse pea[[imaam]] / ja Eesti ülem[[mufti]] on [[Ildar Muhamedšin]].
[[Eesti]]s on moslemeid kokku umbes 10 000 (0,7% rahvastikust). ▼
▲[[Eesti]]s on moslemeidmuslimeid kokku umbes 10 000 (0,7% rahvastikust).
==Islami sektid==
| 