Representatsiooni kriis: erinevus redaktsioonide vahel

Representatsiooni ja representeeritava [[objekt]]<nowiki/>i suhe on muutunud. Toimunud on nihe, kus tähtis pole enam reaalne objekt, mida representeeritakse, vaid representatsioon ise. Rõhk pole enam objektil, vaid esitisel.

Koos referentsi kadumisega on kadunud ka tähendus. [[Jean Baudrillard]] kirjeldab tähenduse implosiooni meedias, kus informatsiooni on järjest rohkem, kuid tähendust selle võrra üha vähem. Meedia puhul iseloomustab tähenduse kadumist enesele viitavus, kus reaalse edasi andmise asemel toimub edasiandmise lavastamine. Baudrillard nimetab seda simulatsiooniprotsessiks. ([[Simulaakrum]]<nowiki/>id ja [[simulatsioon]])

[[Roland Barthes]] kirjeldab referendi ja tähistaja vahelist suhet, kus tähistatav on märgisuhtest eemaldatud. Reaalsus kui puhas representatsioon osutab vastupanu tähendusele. See on opositsioon elutruu ja arusaadava vahel. Barthes nimetab reaalsuse efekti loomiseks kirjanduse puhul teatavaid kirjeldavaid osi. Tekstuaalsed reaalsuse tähistajad kannavad ilma tähistatavata ainult reaalsuse kontseptsiooni, kuid mitte reaalsust ise. ([https://sites.duke.edu/flaubertsbrain/files/2012/08/The-Reality-Effect-Barthes.pdf The Effect of Reality])