Galileo (kosmosesond): erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '{{Infokast Kosmoselaev | nimi = Galileo | pilt = 250px | seletus = Galileo Io juures. P...' |
(Erinevus puudub)
|
Redaktsioon: 30. jaanuar 2017, kell 03:45
Galileo oli NASA kosmosesond, mis uuris Jupiteri ja selle kuusid. Sond nimetati Itaalia astronoomi Galileo Galilei järgi ning see koosnes sondist ja maandurist[1].
 Galileo Io juures. Pildil on peamine sideantenn täielikult avanenud. | |
| Organisatsioon | NASA |
|---|---|
| Missioonitüüp | Jupiteri sond |
| Kaaslane | Jupiter |
| Orbiiti sisenemise aeg | 8. detsember 1995 |
| Stardi aeg | 18. oktoober 1989 |
| Kanderakett | Kosmosesüstik Atlantis |
| Stardikompleks | Kennedy kosmosekeskuse stardikompleks 39 |
| Missiooni kestus | 13 aastat 11 kuud |
| Lõpetas tegevuse | 21. september 2003 |
| COSPAR ID | 1989-084B |
| SATCAT | 20298 |
| Mass |
1884 kg (sond) 339 kg (maandur) |
| Võimsus | 570 W (sond) |
Galileo startis 18. oktoobril 1989 missiooni STS-34 pardal, mida teenindas kosmosesüstik Atlantis. Sond saabus Jupiteri orbiidile 7. detsembril 1995 ja sai esimeseks Jupiteri orbiidile jäänud tehiskaaslaseks. Galileost eraldus Jupiteri orbiidil maandur, mis planeedi atmosfääri sisenedes mõõtis esmakordselt Jupiteri atmosfääri. Sondil olid tõsised probleemid peamise sideantenniga, mis ei avanenud täielikult ning muutis sondiga suhtlemise keeruliseks[2]. Sellest hoolimata sai Galileo esimeseks asteroidist möödunud kosmosesondiks, kui see möödus 951 Gaspra'st ja samuti avastas sond esimese asteroidi kuu, Dactyli, mis leiti tiirlemas ümber 243 Ida[3]. 1994. aastal jälgis Galileo komeedi Shoemaker-Levy 9 kokkupõrget Jupiteriga.
Galileo uuris missiooni jooksul Jupiteri kuusid, atmosfääri, Ganymedest, Callistot ning Io vulkanismi. Lisaks avastas sond Jupiteri rõngad ja kaardistas planeedi magnetvälja.
Galileo missioon lõpetati 21. septembril 2003 ja sond suunati Jupiteriga kokkupõrkekursile, et vältida planeedi kuude bioloogilist saastamist[4].