Redaktsioon: 30. juuni 2016, kell 19:04 redigeeri Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust P →‎Kitsarööpmeline raudtee Eesti Vabariigis ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. jaanuar 2017, kell 12:27 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 439 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
14. rida: ===Valga–Mõniste–Hopa–Aluksne–Gulbene–Plavinase raudtee=== [[1898]]. aastal asutati [[Liivimaa Juurdeveoraudtee Selts]] (vene keeles'' Общество Видземских подъездных путей''), mille ~~ülesandeks~~ülesanne oli pikendada 1896. aastal valminud [[Valga–Ruhja–Pärnu raudtee]]liini. Selts hakkas ehitama Valgast üle [[Koikküla]] [[Mõniste]]sse kulgevat kitsarööpmelist raudteeharu ehk [[Valga–Mõniste–Ape–Aluksne–Gulbene raudtee]]d, mis valmis 1902. aastal ja avati liikluseks 1903. aastal. ===Tallinna–Viljandi raudtee=== [[1900]]. aastal valmis [[Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee\|Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudteeliin]]~~, mis~~ (aastatel [[1971]]–[[1973]] asendati [[Tallinna–Viljandi raudteeliin\|laiarööpmelise raudteeliiniga]],) ja [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee\|Türi–Paide raudteeliini]] harutee. ===Juurdeveoraudtee vedurid ja veerem=== Esimesed vedurid Juurdeveoraudteede Seltsi raudteele telliti Belgiast, firma St. Leonard alustas [[auruvedur]]ite ehitamist juba 1894. aastal. Konstruktsioonilt olid need [[tankvedur]]id, st kogu vedurite kütuse- ja veevaru oli paigutatud veduri külgedele ehitatud tankidesse ehk mahutitesse. St. Leonardi firma ehitas ajavahemikus 1894–1898 kolmteist nelja [[veotelg\|veoteljega]] tankvedurit, mis tähistati esimese Juurdeveo Seltsi [[raudtee]]del tähega „M”, järjekorranumbritega 101–113 (M-101, -102, -105, -106, -111, -112 ja -113), mis paiknesid Pärnu, Valga, Viljandi ning hiljem ka Mõisaküla, Türi ja Tallinna ~~depoodes~~depoos. 1926. aastal liideti KRR riigiettevõttega Eesti Vabariigi Raudteed (EVR) ning seoses sellega korraldati ühtse süsteemi alusel ümber kogu EVR kuuluv veeremipark ~~ühtse süsteemi alusel~~. Kõik vanad M-seeria vedurid said uued seeriatähised ja numbrid. 1926. aastal otsustas EVR Veodirektsioon osa Mt-seeria vedureid ümber ehitada. Vedurite külgedelt eraldati veetankid koos kütusešahtidega ning kahele vedurile paigaldati endise kindluseraudtee Ameerika päritolu A-seeria vedurite kabiinid. Vee ja kütuse tagavarade jaoks ühendati veduritele samade A-seeria vedurite kaheteljelised haaketendrid. Vedurite tähistusest kadus ära indeks „t” millega tähistati eranditult tankvedureid, kuid numbrid jäeti muutmata. Muudatuste tulemusel tekkisid 1927. aasta EVR vedurite nimekirja masinad M-202, M-203 ja M-205. 1931. aastal kasutati järgmise vedurite moderniseerimise käigus ära Eestis arenenud [[põlevkivitööstus]]e võimalusi ning põlevkivitööstuse kütteõli üritati kasutada ka vedurite kütmiseks. EVR Veoameti otsusega ehitati õliküttele kõik manöövrivedurid, sealhulgas kõik Mt+M-seeria vedurid. [[Pilt:Eesti.raudteevõrk.Türi–Tamsalu.svg\|pisi\|[[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]] Paide–Tamsalu haru]] ===Juurdeveoraudtee reisijatevedu=== Juurdeveoraudteel kasutati reisijateveoks II, II ja IV klassi vaguneid. Eestis kasutati II ja III klassi vaguneid: III klassi vagunites olid puidust kahekohalised istepingid, mis asusid poole vaguni pikkuses ühel pool ning teise poole pikkuses teisel pool vaguni külgseintes, et vagun oleks tasakaalus. Nende vastasküljele olid paigutatud ühekohalised istepingid. Vaguni salong oli varustatud poolitatud uksega vaheseinaga, mis võimaldas jagada salongi suitsetajate ning mittesuitsetajate tsoonideks. Vaguni salong oli külmal perioodil ka köetav ning samuti oli vagunis tualett. Istekohti oli vagunis 34 ja III klassi vagunid olid värvitud rohelisteks. II klassi vagun oli jaotatud [[kupee]]ks ning vaheseinaga eraldatud [[salong]]iks, mille istmed olid pehme polsterdusega ja II klassi vagunis oli istekohti 25, II klassi vagunid olid värvitud kollasteks. Kasutati ka II–III klassi segavaguneid, mis olid vaguni salongi jaotuselt sarnased II klassi vagunitega, kus ainult osad istmed olid siis kõvad, puidust. Vagunis oli 16 pehmet II klassi kohta ja 12 kõva istet III klassi reisijatele. II klassi vagunite eriliigiks olid öised ehk magamisvagunid, milles vagunite salong oli jaotatud vaheseinaga kaheks. Ühes osas olid pehmed istumiskohad ja teises üks kinnine kupee ning nn [[platskaartkupee]]. Kokku siis 10 istekohta ja 8 magamiskohta, magamisvagunite värvus oli sinine. * ==Kitsarööpmeline raudtee Eesti Vabariigis== 40. rida: [[Eesti Vabariik\|Eesti Vabariigi]] ajal rajati: [[1920]]. aastal Paide–Tamsalu haru [[Türi–Paide–Tamsalu raudtee]]l [[1921]]. aastal [[Väike- Paljassaar\|~~Väike-~~Väikese]] ja [[Suur- Paljassaar\|Suure Paljassaare]]e vaheline raudtee [[1926]]. aastal [[Sonda–Mustvee raudtee]] [[1931]]. aastal [[Rapla–Virtsu raudtee]] 46. rida: ==Kitsarööpmelised raudteeliinid Tallinnas== [[1901]]. aastal avatud [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]] läks peajaamast ([[Tallinn-Väikse raudteejaam]]) [[viadukt]]iga üle laiarööpmelise Tallinn–Tapa raudtee kuni [[Tallinn-Sadama raudteejaam]]ani. Tallinna sisenenud [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]] hargnes [[Liiva raudteejaam]]as: 1913. aastal algselt sõjalise otstarbega ([[Peeter Suure Merekindlus]]e kindlusraudteena avatud [[Liiva–Vääna raudtee]]ks ja [[1901]]. aastal avatud [[Liiva–Tallinna-Sadama raudtee\|Liiva]]–[[Liiva-Tallinna-Sadama raudtee\|Tallinna-Sadama raudtee]]ks. Jaamad ja peatused Liiva–Tallinna-Sadama raudteeliinil olid: [[Tallinna-Sadama raudteejaam\|Tallinna-Sadam]], –Odra peatus (1940. aastatel), [[Veski posti raudteepeatus\|Veski post]] –(siit viis harutee [[~~Tallinn-Väikse~~Ülemiste raudteejaam]],a) ~~raudteeharust viis harutee ka~~ja [[~~Ülemiste~~Tallinn-Väikse raudteejaam]]a. 1913. aastal rajati sõjalise otstarbega ([[Peeter Suure Merekindlus]]e kindlusraudtee, mis [[Tallinna–Viljandi raudteeliin]]ilt hargnes [[Liiva raudteejaam\|Liiva sõjaväeraudteejaamast]] [[Liiva–Sõrve raudtee]]ks ning edasi hargnes veel raudteedeks Pääskülla ja Männikule. [[Liiva–Vääna raudtee\|Nõmme-Väikese ja Vääna vaheline raudteeliin]] anti [[1933]]. aastal üle reisijateveoks EVR-le. Raudteeliin suundus üle laiarööpmelise [[Tallinna–Keila raudtee\|Tallinna–]][[Keila–Haapsalu raudtee]] ning lõppes [[Vääna]]s. Endise [[Peeter Suure merekindlus]]e raudteevõrgu liinidest jäi [[Eesti Vabariik\|Eesti Vabariigi]] ajal kasutusse [[Liiva–Vääna ~~raudtee]]. Kitsarööpmelise kõrvale rajati hiljem laiarööpmeline [[Hiiu–Harku karjääri raudtee\|Hiiu – Harku karjääri~~ raudtee]]. [[Nõmme-Väike\|Nõmme-Väikse]] raudteejaamas [[Hiiu raudteepeatus]]e lähedal olid kasutusel mõlema rööpmelaiusega ~~rööbasteed~~teed. Üldkasutatavad kitsarööpmelised raudteed likvideeriti [[Nõukogude aeg\|Nõukogude ajal]] kui väherentaablid ja sõjaväele sobimatud. Mõned raudteeliinid ja ~~harudteed~~haruteed ehitati ümber laiarööpmelisteks. Vaata ka [[tramm#Trammiliiklus Eestis]] ==Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee== 1913. aastast alates ehitati [[Lääne-Eesti saared\|Lääne-Eesti saartel]], Tallinnas ja [[~~Harju maakond\|Harju maakonnas~~Harjumaal]]l välja 750 mm [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee\|~~kindlusraudteed~~kindlusraudtee]] (lõigud [[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee\|~~Liiva – Nõmme~~Liiva–Nõmme-Väikse]], [[Liiva–Vääna raudtee\|Liiva–Vääna]], [[Tallinna–Suurupi kitsarööpmeline raudtee\|Tallinna–Suurupi]], [[Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee\|Tallinna–Pääsküla]], [[Vääna-Humala kitsarööpmeline raudtee\|Vääna–Humala]], [[Naissaare kindluse kitsarööpmeline raudtee\|Naissaare]]) ~~koos~~jm. Peajaam oli Hiiul, kus oli [[Peeter Suure Merekindluse ringdepoo\|ringdepoo]], japeahoone ~~jaamahoonetega (~~[[Peeter Suure Merekindluse ~~kindlusraudtee~~raudtee ~~Rahumäe~~Nõmme jaamahoone~~\|Rahumäel~~]],); muid jaamu nt ([[Peeter Suure Merekindluse ~~raudtee~~kindlusraudtee ~~Nõmme~~Rahumäe jaamahoone\|~~Nõmme~~Rahumäel]]l) jm.▼ [[Pilt:Naissaar3.jpg\|thumb\|Säilinud kitsarööpmeline raudtee [[Naissaar]]el.]]▼ [[Pilt:Roomassaare sadam1.jpg\|pisi\|Rong [[Roomassaare sadam]]as ([[Saaremaa raudtee]])]]▼ ▲1913. aastast alates ehitati [[Lääne-Eesti saared\|Lääne-Eesti saartel]], Tallinnas ja [[Harju maakond\|Harju maakonnas]] välja 750 mm [[Peeter Suure Merekindlus]]e [[Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee\|kindlusraudteed]] (lõigud [[Liiva–Nõmme-Väikse raudtee\|Liiva – Nõmme-Väikse]], [[Liiva–Vääna raudtee\|Liiva–Vääna]], [[Tallinna–Suurupi kitsarööpmeline raudtee\|Tallinna–Suurupi]], [[Tallinna–Pääsküla kitsarööpmeline raudtee\|Tallinna–Pääsküla]], [[Vääna-Humala kitsarööpmeline raudtee\|Vääna–Humala]], [[Naissaare kindluse kitsarööpmeline raudtee\|Naissaare]]) koos [[Peeter Suure Merekindluse ringdepoo\|ringdepoo]] ja jaamahoonetega ([[Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee Rahumäe jaamahoone\|Rahumäel]], [[Peeter Suure Merekindluse raudtee Nõmme jaamahoone\|Nõmme]]l). Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud [[Saaremaa]]l, [[Hiiumaa]]l, [[Muhumaa]]l, [[Vormsi]]s, [[Naissaar]]el, [[Aegna]]l ja [[Aksi]]l. ▼ {{Vaata\|Peeter Suure Merekindluse kindlusraudtee}} ==Kitsarööpmelised raudteed Eesti saartel== ▲[[Pilt:Naissaar3.jpg\|thumb\|Säilinud kitsarööpmeline raudtee [[Naissaar]]el.]] ▲[[Pilt:Roomassaare sadam1.jpg\|pisi\|Rong [[Roomassaare sadam]]as ([[Saaremaa raudtee]])]] ▲Eesti saartest on kitsarööpmeline raudtee olnud [[Saaremaa]]l, [[~~Hiiumaa~~Muhumaa]]l, [[~~Muhumaa~~Hiiumaa]]l, [[Vormsi]]s, [[Naissaar]]el, [[Suur Paljassaar\|Suurel Paljassaarel]], [[Väike Paljassaar\|Väikesel Paljassaarel]], [[Aegna]]l ja [[Aksi]]l. ==Kitsarööpmelised tööstusraudteed== Kitsarööpmelised haruteed olid kasutusel paljudes tööstusettevõtetes.<ref>[http://www.raudtee.eu/?main=17&tlink=0 TÖÖSTUSRAUDTEED]</ref>. [[Jägala]]–[[Raasiku]] tselluloosi ja papitehase raudtee, [[Järvakandi klaasitehas]]e harutee ([[Eidapere raudteepeatus\|Eidapere]]–[[Järvakandi]]), [[Eko Klaasivabriku A/S harutee]] (1,5 km pikkune harutee, mis algas [[Eidapere raudteepeatus\|Eidapere]] raudteejaamast ja likvideeriti 1928) [[Kohila]]s A/S paberivabrik "Koil" harutee, [[Kunda tsemenditehas]]e sadamaraudtee, [[Kärdla kalevivabrik]]u sadamaraudtee, [[Loksa]] tellisetehase sadamaraudtee, [[~~Maardu~~Ülgase fosforiidikaevandus]]e (ja [[Koljunuki neem]]e sadama) raudtee, Meleski klaasitehase harutee, [[Narva]] Kreenholmi Puuvillavabriku harutee, [[Rakke lubjavabrik]]u ja [[Kamariku karjäär]]i raudtee, [[Sindi]] tekstiilitööstuse harutee, [[Tallinn]]a Põhja Paberi- ja Puupapivabrikute A.Ü (Fahle) harutee, [[Tamsalu]] lubjavabriku harutee, [[Saku]] õlletehase harutee ja [[Ulila elektrijaam]]a turbaraudteede võrk [[Laugesoo]]s, [[Ellamaa elektrijaam]]a turbaraudteede võrk [[Ellamaa raba]]s, Lavassaare, Tootsi turbatööstuse rabavõrk ja Puhja Sangla turbabriketi tööstuse rabavõrk (1975). Paljud kitsarööpmelised haruteed olid kasutusel ka metsaveoks (sh Jõgeva–Puurmani, [[Riisipere–Vaimõisa raudtee\|Riisipere]]–[[Riisipere–Vaimõisa raudtee\|Vaimõisa]] ja Vaiste). ==Kitsarööpmelised raudteed tänapäeva Eestis== Praegu on kitsarööpmelistest raudteedest kasutusel : 600 mm tee [[Nurme (Sauga)\|Nurme]] turbatööstuses, ▼ * 750 mm tee ([[Tootsi]]s, [[Müramaa]] ja [[Lavassaare]] vahel, [[Sangla]]s, Naissaarel), ▼ * 900 mm tee on kasutusel maa-alustes [[põlevkivi]]kaevandustes.▼ ==Eestis ehitatud raudteed ==▼ ▲* 600 mm tee [[Nurme (Sauga)\|Nurme]] turbatööstuses, ▲* 750 mm tee ([[Tootsi]]s, [[Müramaa]] ja [[Lavassaare]] vahel, [[Sangla]]s, Naissaarel), ▲* 900 mm tee on kasutusel maa-alustes [[põlevkivi]]kaevandustes. ▲==Eestis ehitatud raudteed == {\| class="prettytable" ! colspan="8" align="center" style="background:#A4D3EE" \|Eestis ehitatud raudteed<ref>Eesti : Eesti entsüklopeedia andmeil. III osa. Majandus. (toimetanud ja redigeerinud Karl Inno, Felix Oinas). Geislingen/St. : ERS : EÜkS, 1949. Lk 128-129</ref> 197. rida ⟶ 198. rida: \| 88 \|} ==Kirjandus==▼ * [[Küllo Arjakas]]. "EESTI RAUDTEE 140". 2010, Kirjastus: EESTI RAUDTEE AS, ISBN 9789949213979, 444 lk▼ * [[Mehis Helme]]. ''Eesti kitsarööpmelised raudteed. 1896–1996''. Tallinn, 1996. ISBN 9985-60-248-X▼ * [[Mehis Helme]]. ''Narrow-gauge Supply Railways in Estonia 1895–1975''. 2010. ISBN 9949-210-615▼ ==Välislingid==▼ * [http://www.museumrailway.ee/ Eesti Muuseumraudtee]▼ * {{cite web\|url=http://narrow.parovoz.com/EE.php?OPEN=Tallin#_Tallin\|title=Узкоколейные железные дороги Эстонии.\|archiveurl=http://archive.is/FNHEk\|archivedate=2013-06-30}}▼ * [http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2849&layer=183&lang=es Türi–Paide–Tamsalu raudtee (62 km)]▼ Mehis Helme, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/06/?headerID=1608 Rong see sõitis…], Tehnikamaailm, Juuni 2009▼ [http://www.raudtee.eu/?main=0&sub=274&tlink=0 Kitsarööpmeline raudtee]▼ ==Vaata ka== 217. rida ⟶ 206. rida: ==Viited== {{viited}} ▲==Kirjandus== ▲* [[Küllo Arjakas]]. "EESTI RAUDTEE 140". 2010, Kirjastus: EESTI RAUDTEE AS, ISBN 9789949213979, 444 lk ▲* [[Mehis Helme]]. ''Eesti kitsarööpmelised raudteed. 1896–1996''. Tallinn, 1996. ISBN 9985-60-248-X ▲* [[Mehis Helme]]. ''Narrow-gauge Supply Railways in Estonia 1895–1975''. 2010. ISBN 9949-210-615 ▲==Välislingid== ▲* [http://www.museumrailway.ee/ Eesti Muuseumraudtee] ▲* {{cite web\|url=http://narrow.parovoz.com/EE.php?OPEN=Tallin#_Tallin\|title=Узкоколейные железные дороги Эстонии.\|archiveurl=http://archive.is/FNHEk\|archivedate=2013-06-30}} ▲* [http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2849&layer=183&lang=es Türi–Paide–Tamsalu raudtee (62 km)] ▲Mehis Helme, [http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2009/06/?headerID=1608 Rong see sõitis…], Tehnikamaailm, Juuni 2009 ▲ [http://www.raudtee.eu/?main=0&sub=274&tlink=0 Kitsarööpmeline raudtee] [[Kategooria:Eesti uusaeg‎]]

Kitsarööpmeline raudtee Eestis: erinevus redaktsioonide vahel