Jaan Sarv (sordiaretaja): erinevus redaktsioonide vahel

'''Jaan-Magnus Sarv''' ([[7. aprill]] [[1922]] [[Tartu]] – [[10. september]] [[1991]] [[Jõgeva]]) oli eesti põllumajandusteadlane.

Ta lõpetas aastal [[1941]] [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i, aastatel [[1942]]–[[1948]] õppis Sarv (vaheaegadega) [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] põllumajandust. [[1948]]-[[1956]] kandis ta nn poliitilise paragrahvi alusel mõistetud karistust [[Komi ANSV]]-s [[Vorkuta]] [[vangilaager|Vorkuta vangilaagris]], sealt naastes lõpetas 1957. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]].

Sarv töötas [[1957]]–[[1991]] [[Jõgeva Sordiaretusjaam]]as, kus oli 1957–1967 nooremteadur ning [[1967]]. aastast [[vanemteadur]], töötades peamiselt [[teraviljad|teraviljade]]e ja [[kartul]]i resistentsusaretusega. Ta oli mitme Jõgeval aretatud sordi kaasautor, [[taimehaigused|taimehaiguste]] asjatundja ning Eesti seemnekasvatuse üks korraldajaid. Samuti lõi Sarv uusi [[haiguskindlus]]e hindamise meetodeid.

[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] aegu oli Jaan-Magnus Sarv üks [[Rahvarinne|Rahvarinde]] ja [[Eesti kodanike komiteed]]e liikumise algatajaid Jõgeval. Ta valiti [[Eesti Kongress]]i liikmeks.