Hugo Schmeisser

Hugo Schmeisser (sünd. 24. september 1884 surnud 12. september 1953) oli 20. sajandi, maailma üks kuulsaim tunnustatud relvakonstruktor.

Ta sündis Jena linnas Saksamaal ning elas 1984. aastast alates Shul linnas. Tema isa Luis Schmeisser (1848-1917) oli Euroopas üks tuntuim relvakonstruktor, kelle nimega on seotud kuulipildujate tootmine ja arendamine Theodor Bergmanni relvatehases kuni I maailmasõjani. Bergmanni juures sai Hugo Schmeisser põhjaliku koolituse ja teadmised relvade alal. Samas firmas konstrueeris Hugo oma esimese automaatpüstoli kaliibriga 7,63 mm ja 9 mm.

Koostöös Firma Haenel arendusmeeskonnaga tegi Hugo Schmeisser otsustava leitise just II maailmasõja eel 1938. aastal. Tema arendatud uus automaatne käsitulirelv oli ette nähtud tulistamiseks uut tüüpi padruniga nö. „lühipadruniga“ kaliiber 7,92 mm. Uus paremate omadustega relv pidi välja vahetama varasema MP38/40. Uue relva tootmine pidi olema võimalikult lihtne, odav, vähema materjalikuluga ja võimaldama kiiret tootmist suurel hulgal. Nendele nõuetele vastavalt loodud maailma esimene automaatne karabiin sai algselt tuntuks kui Mkb42, siis väikeste täiustuste järel MP43, massilisel tootmsel MP44 ja Hitleri soovil „Sturmgewehr 44“.

3. aprillil 1945 hõivasid USA sõjaväeüksused Suhl linna ja kehtestasid kohe sealsetes relvatehastes tootmiskeelu. Hugo Schmeisser ja tema vend Hans olid terve nädala jooksul USA relvaekspertide ja Briti salateenistuse meeskondade juures ülekuulamistel. Juuni lõpul 1945 loovutasid USA väed Thüringi alad Puna-armeele. Oktoobris 1945 sundis uus peremees Hugo Schmeisseri tööle nii-nimetatud Punaarmee tehnilises komisjonis, mille ülesandeks oli välja selgitada Saksa relvade uusim seis ning, et selle töö tulemusel saaks NSV Liit teha oma uuemaid relva-arendusi.

Oktoobris 1946 NKVD organiseerimisel alanud saksa spetsialistide ja oskustööliste deporteerimiskampaaniaga saadeti Hugo Schmeisser sunnitööle N.Liitu. Hugo perekond jäi Saksamaale. Sama saatus tabas ka teisi Suhl linna ettevõtete relvakonstruktoreid, erirongiga toimetati nad koos perekondadega kesk Uurali Iževski linna relvatehasesse (praegu Išmaš). Hugo Schmeisseri tegevusest Iševski relvatehases ajavahemikus 1946 kuni 1952 on vähe teada. Kuid pole kahtlustki, et Hugo Schmeisseri leiutised olid otsutavad AK-47 saritootmisküpseks saamisel. Eriti kehtib see juba Saksamaal välja-arendatud survetehnoloogia kasutuselevõtus käsitulirelvade massiliseks valmistamiseks lehtmetalli stantsimise teel. Andeka Hugo Schmeisseri teadmised ja kogemused on AK-47 koguarenduses jätnud oma jälje. Jaanuaris 1948 andis NSV Liidu kaitseministeerium nõusoleku AK-47 valmistamiseks seeriaviisiliselt. Poolteist aastat oli Hugo seotud selle relva arendustööga ja nullseeria tootmise ettevalmistamisega. Veel 4 aastat relva täiustamist, millele järgnes relva AK-47 täistuuridel masstootmine Iževskis.

See kui tähtis ja vajalik oli Schmeisser N.Liidule, näitab kasvõi fakt, et kui kõik teised saksa spetsilistid lasti vabaks 1952. aasta algul ning neil lubati koju sõita, siis Hugot hoiti erandina kinni veel pool aastat, nii et kodumaale sai ta alles 9. Juunil 1952. Hugo Schmesser suri 1953. aastal Erfurti linnahaiglas pärast kopsuoperatsiooni ning ta maeti Suhl linnakalmistule.

Viited

* [1]