Austria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu |
|||
92. rida:
== Poliitika==
Austria Teise vabariigi poliitiline süsteem põhineb 1920. aastal vastuvõetud konstitutsioonil, mille kohaselt on Austria demokraatlik föderaalne vabariik. Konstitutsiooni täiendati 1929. aastal ning taaskehtestati 1945. aastal. Riigipeaks on föderaalpresident (''Bundespräsident''), kes valitakse otse rahva poolt. Valitsusjuht on föderaalkantsler, kelle määrab ametisse president. Valitsus on võimalik tagandada
Austria parlament koosneb kahest kojast: 183-kohalisest ''Nationalrat''ist (alamkoda) ja 63-kohalisest ''Bundesrat''ist (ülemkogu). Alamkoja valimised toimuvad regulaarselt iga 5 aasta järel (või alamkoja erakorralise laialisaatmise järel) ning valimistel võib osaleda iga vähemalt 16-aastane hääleõiguslik kodanik. Erakondade jaoks on kehtestatud 4%-ne valimiskünnis. Valimisringkondi on kokku 43<ref>http://countrystudies.us/austria/116.htm</ref>. Alamkojal on seadusloomes juhtiv roll. ''Bundesrat'', mis esindab üheksat liidumaad, on piiratud vetoõigus<ref>http://countrystudies.us/austria/106.htm</ref>. Märgatavat mõju seadusandlikule protsessile omab ka konstitutsioonikohus (''Verfassungsgerichtshof'')<ref>http://countrystudies.us/austria/109.htm</ref>. Alates 1995. aastast on Euroopa Kohtu otsused Austria suhtes ülimuslikud. Euroopa Inimõiguste Konventsioon on integreeritud Austria konstitutsiooni ja Austria rakendab Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid<ref>http://countrystudies.us/austria/108.htm</ref>.
109. rida:
2012. aastal moodustasid Austria kaitsekulutused 0,8% sisemajanduse kogutoodangust<ref>http://militarybudget.org/austria/</ref>. Elavjõudude suurus on ligikaudu 27 000 inimest<ref>http://www.globalfirepower.com/country-military-strength-detail.asp?country_id=austria</ref>, kellest umbes 12 000 on ajateenijad. Põhiseaduse järgi on sõjavägede ülemjuhatajaks on riigipea (president), tegelikuks juhiks on kaitseminister.
Külma sõja ajal oli Austria oma idabloki naabritest (Tšehhoslovakkia, Ungari) eraldatud nn raudse eesriidega. Pärast selle langemist abistasid sõjajõud Austria piirivalvet illegaalse immigratsiooni ohjeldamisel endistest sotsialismileeri maadest. Vajadus sõjaväe koostööks piirivalvega lakkas 2008. aastal, mil Ungari ja Slovakkia ühinesid Euroopa Liidu Schengeni viisaruumiga. Riigi pikaajaline neutraliteet ei takista osalemast ÜRO rahuvalvejõududes jm humanitaarmissioonidel. Katastroofide likvideerimiseks loodud kiirreageerimisüksus koosneb üksnes vabatahtlikest ning teeb tihedat koostööd tsiviilspetsialistidega (nt päästekoerte teenistus).
== Administratiivne jaotus==
| |||