Erinevus lehekülje "Rüütlimõis" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
 
==Rüütlimõis Vene Keisririigis==
3. mail 1783. aastal muutis Venemaa keisrinna [[Katariina]] II kõik [[läänimõis]]atest rüütlimõisad täieõiguslikuks eraomandiks ehk pärusomandiks ning [[1783]]. aastast oli rüütlimõis [[eramõis]] ([[saksa keel]]es ''Privatgut''), mida tohtis omada ainult kohalikku [[rüütelkond]]a immatrikuleeritud aadliseisuses isik (mitteaadlik sai õiguse rüütlimõisa osta [[Kuramaa]]l ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaal]] [[1866]]. aastal, [[Eestimaa kubermang|Eestimaal]] [[1869]]). Rüütlimõisade omanikud olid kuni [[1917]]. aastani [[Baltimaad]]es seisusliku omavalitsuskorralduse aluseks.
 
Rüütlimõisa (''Rittergut'') suuruse alammääraks kehtestati [[Balti Eraseadus]]ega [[Eestimaa]]l 450 [[tiin]]u, sellest 150 tiinu [[põllumaa]]d ning lisaks [[Heinamaa|heina–]] ja [[karjamaa]], [[Liivimaa]]l 300 tiinu ja 100 tiinu põllumaad, [[Saaremaa (maakond)|Saaremaa]]l 162 tiinu ja 54 tiinu põllumaad. Rüütlimõisa staatuse säilitasid ka kõik väiksemad mõisad juhul kui nad olid rüütlimõisana maaraamatusse kantud enne Balti Eraseaduse jõustumist.