|
[[Pilt:Stilles Mineralwasser.jpg|thumb|250px|Visuaalselt on mineraalvesi mageveega täiesti sarnane]]
Eesti ravimuda ja selle kasutusviise Pärnu kuurordis uuris [[mikrobioloog]] [[Karl Schlossmann]].'''Mineraalvesi''' on [[vesi]], mis sisaldab [[mineraalaine|mineraal]]- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. [[Soolad]], [[väävliühendid]] ja [[gaasid]] on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. ▼'''Ravimuda''' ehk '''tervisemuda''' ehk '''peloid''' on [[Vesi|veest]] ning pihustunud [[Mineraalaine|mineraal-]] ja [[Orgaanilised ained|orgaanilistest ainetest]] koosnev ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud [[Veekogu|veekogude]] [[Põhi (hüdroloogia)|põhjas]], [[Soo|soodes]] ([[turbamuda]]) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango).
Ravimuda on "rasvane" (püdel) muda, mida kogutatakse tavaliselt [[Limaan|limaanide]] ja [[Soolajärv|soolajärvede]] põhjast. See erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane.
Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Tema koosseisus on lahustamata ([[ränidioksiid]], [[alumiiniumoksiid]] ning [[Raud|raua]], [[Kaalium|kaaliumi]], [[Magneesium|magneesiumi]] ja [[Kaltsium|kaltsiumi]] [[Oksiid|oksiidid]]), lahustavad ([[Naatrium|naatriumi]], kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi [[Sool|soolad]]) anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained ([[Süsivesik|süsivesikud]], [[Rasv|rasvad]], surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused).
[[Eesti Statistikaamet|Eesti Statistikaameti]] andmetel oli aastal 2006 kolm meremuda[[Maardla|maardlat]] varuga 3023,1 tuhat tonni ja 12 [[Järvemuda|järvemudamaardlat]] varuga 2663,5 tuhat tonni. Kokku toodeti aasta jooksul 0,8 tuhat tonni meremuda ja 0,7 tuhat tonni järvemuda.
Ravimuda kasutatakse haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning [[Tõhela järv|Tõhela]] ja [[Ermistu järv|Ermistu järve]] ravimuda.
Haapsalu muda kasutatakse nii [[Haapsalu|Haapsalus]] kui ka [[Pärnu|Pärnus]]. Ravimuda on väga aktiivne, sellepärast on südamekahjustus üks vastunäidustusi.
Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit [[Humisool|humisooli]].
[[Värska]] järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed.
Eesti ravimuda ja selle kasutusviise Pärnu kuurordis uuris [[mikrobioloog]] [[Karl Schlossmann]].'''Ravimuda''' ehk '''tervisemuda''' ehk '''peloid''' on [[Vesi|veest]] ning pihustunud [[Mineraalaine|mineraal-]] ja [[Orgaanilised ained|orgaanilistest ainetest]] koosnev ühtlane plastiline mass, mis on ladestunud [[Veekogu|veekogude]] [[Põhi (hüdroloogia)|põhjas]], [[Soo|soodes]] ([[turbamuda]]) või tekkinud vulkaanilise tegevuse tagajärjel (fango).
Ravimuda on "rasvane" (püdel) muda, mida kogutatakse tavaliselt [[Limaan|limaanide]] ja [[Soolajärv|soolajärvede]] põhjast. See erineb tavalisest mudast nii välimuse kui ka keemilise koostise tõttu. Ravimuda on läikiv, õline, pärlihalli või sinise värviga ja on kreemi või kosmeetilise maskiga sarnane.
Ravimuda tekib pikemaajaliste füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste protsesside tagajärjel. Tema koosseisus on lahustamata ([[ränidioksiid]], [[alumiiniumoksiid]] ning [[Raud|raua]], [[Kaalium|kaaliumi]], [[Magneesium|magneesiumi]] ja [[Kaltsium|kaltsiumi]] [[Oksiid|oksiidid]]), lahustavad ([[Naatrium|naatriumi]], kaltsiumi, kaaliumi ja magneesiumi [[Sool|soolad]]) anorgaanilised ained ning erinevad orgaanilised ained ([[Süsivesik|süsivesikud]], [[Rasv|rasvad]], surnud ja kõdunenud taimede ja loomade jäänused).
[[Eesti Statistikaamet|Eesti Statistikaameti]] andmetel oli aastal 2006 kolm meremuda[[Maardla|maardlat]] varuga 3023,1 tuhat tonni ja 12 [[Järvemuda|järvemudamaardlat]] varuga 2663,5 tuhat tonni. Kokku toodeti aasta jooksul 0,8 tuhat tonni meremuda ja 0,7 tuhat tonni järvemuda.
Ravimuda kasutatakse haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud Haapsalu ja Värska ravimuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning [[Tõhela järv|Tõhela]] ja [[Ermistu järv|Ermistu järve]] ravimuda.
Haapsalu muda kasutatakse nii [[Haapsalu|Haapsalus]] kui ka [[Pärnu|Pärnus]]. Ravimuda on väga aktiivne, sellepärast on südamekahjustus üks vastunäidustusi.
Haapsalu ravimudast on valmistatud ravimit [[Humisool|humisooli]].
[[Värska]] järvemuda on teistega võrreldes vähemaktiivne ning seetõttu võivad end sellega ravida ka teatud südameveaga inimesed.
▲Eesti ravimuda ja selle kasutusviise Pärnu kuurordis uuris [[mikrobioloog]] [[Karl Schlossmann]].'''Mineraalvesi''' on [[vesi]], mis sisaldab [[mineraalaine|mineraal]]- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. [[Soolad]], [[väävliühendid]] ja [[gaasid]] on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.
[[Eesti]]s loetakse '''mineraalveeks''' vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. [[Venemaa]]l ja [[USA|USA-]]s loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta.
*{{kas|söögivesi}} (mineraalainete sisaldus alla 1 g/l);
*{{kas|ravi-söögivesi}} (mineraalainete sisaldus 1–10 g/l);
*ravivesi (mineraalainete sisaldus üle 100000000000010 g/l).
== Viited ==
| 