Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
10. rida:
 
==Kinnipidamisasutuste moodustamine==
Pärast [[Punaarmee]] ja [[NSV Liit|Nõukogude asutuste]] taganemist Venemaale moodustasid [[1941]]. aasta suvel-sügisel Saksa sõjaväevõimud ja taastatud Eesti kohalikud võimuorganid Eestisse jäänud Punaarmee sõjavangidelesõjavangide, Nõukogude paramilitaarsete hävituspataljonide liikmete ja aastatel 1940–1941 Nõukogude võimuga koostööd teinud isikute kinnipidamiseks ajutised kinnipidamislaagrid. Näiteks [[Narva]] piirkonnas langes vangi umbes 6000 punaarmeelast, [[Tallinn]]a ja [[Paldiski]] piirkonnas umbes 11 500 Nõukogude sõjaväelast.
 
Kuna võimu- ja sisejulgeolekusüsteem moodustus kodanikualgatuse korras ilma keskse juhtimiseta ja regulatsioonita, siis toimus Nõukogude võimu kaastööliste ning kommunistlike aktivistide kinnipidamine ja ajutistesse kinnipidamiskohtadesse paigutamine [[Lõuna-Eesti]]s improviseeritud korras ja selleks kasutati kohandatud ruume. Alles [[20. detsember|20. detsembril]] 1941 kuulutati välja [[amnestia]] poliitvangidele ning vabastati veresüüd mitte omavad Nõukogude võimuga aktiivset kaastööd teinud isikud.