Redaktsioon: 26. jaanuar 2017, kell 02:09 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 891 muudatust →‎Kinnipidamiskohad 1942. aastal ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. jaanuar 2017, kell 02:32 redigeeri eemalda 2001:7d0:87ff:6480:585d:36fb:812:ccae (arutelu) →‎Kinnipidamisasutuste moodustamine Uuem muudatus →
10. rida: ==Kinnipidamisasutuste moodustamine== Pärast [[Punaarmee]] ja [[NSV Liit\|Nõukogude asutuste]] taganemist Venemaale moodustasid [[1941]]. aasta suvel-sügisel Saksa sõjaväevõimud ja taastatud Eesti kohalikud võimuorganid Eestisse jäänud Punaarmee ~~sõjavangidele~~sõjavangide, Nõukogude paramilitaarsete hävituspataljonide liikmete ja aastatel 1940–1941 Nõukogude võimuga koostööd teinud isikute kinnipidamiseks ajutised kinnipidamislaagrid. Näiteks [[Narva]] piirkonnas langes vangi umbes 6000 punaarmeelast, [[Tallinn]]a ja [[Paldiski]] piirkonnas umbes 11 500 Nõukogude sõjaväelast. Kuna võimu- ja sisejulgeolekusüsteem moodustus kodanikualgatuse korras ilma keskse juhtimiseta ja regulatsioonita, siis toimus Nõukogude võimu kaastööliste ning kommunistlike aktivistide kinnipidamine ja ajutistesse kinnipidamiskohtadesse paigutamine [[Lõuna-Eesti]]s improviseeritud korras ja selleks kasutati kohandatud ruume. Alles [[20. detsember\|20. detsembril]] 1941 kuulutati välja [[amnestia]] poliitvangidele ning vabastati veresüüd mitte omavad Nõukogude võimuga aktiivset kaastööd teinud isikud.

Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis: erinevus redaktsioonide vahel