Erinevus lehekülje "Saksa okupatsioon NSV Liidus" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (näpukaid)
|osa = [[Teine maailmasõda|Teisest maailmasõjast]]
|pilt = [[Pilt:Second world war europe 1941-1942 map de.png|300px]]
|pildiallkiri = Aastatel 1941–1942 Saksa vägede poolt aastatel 1941–1942 okupeeritud piirkonnad Euroopas ja ja NSV Liidus
|aeg = [[1941]] – [[1944]]
|koht = [[Pilt:Flag of Ukrainian SSR (1937-1949).svg|27px]] [[Ukraina NSV]]<br>[[Pilt:Flag of the Byelorussian SSR (1940).svg|27px]] [[Valgevene NSV]]<br>[[Pilt:Flag of the Russian SFSR 1937-1954.svg|27px]] [[Vene NFSV]]<br>[[Pilt:Flag of Lithuanian SSR (1940-1953).svg|27px]] [[Leedu NSV]]<br>[[Pilt:Flag of Latvian SSR (1940).svg|27px]] [[Läti NSV]]<br>[[Pilt:Flag of Estonian SSR 1940 1953.svg|27px]] [[Eesti NSV]]
}}
{{Idarinde lahingud}}
'''Saksa okupatsioon NSV Liidus''' oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt vallutatud NSV Liidu territooriumide ja elanikkonna kontrolli ja majandusliku ekspluateerimise periood aastatel 1941–1944.
 
==Sõja ja okupatsiooni algus==
Koos Saksamaaga teostasid okupatsiooni NSV Liidu territooriumil ka Saksamaa sõjalised liitlased: [[Rumeenia]] ([[Moldaavia ANSV]] ja osa Ukraina NSV lõunapiirkondi ([[Transnistria]])), [[Ungari]] ja [[Soome]] väed (osa [[Karjala-Soome NSV]]).
 
Sõjategevus Idarindel Saksa ja Nõukogude vägede vahel ning sellele järgnenud okupeeritud territooriumitel kehtestatud okupatsioonirežiim erines oluliselt Saksamaa poolt sõjategevusest Euroopas ning Euroopa riikides kehtestatud okupatsioonirežiimidest. Kardinaalselt erinevate meetodite aluseks oli [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] Saksamaa ja [[Kommunism|kommunistliku]] Nõukogude Liidu ideoloogilised erinevused. Formaalseks aluseks sõjategevuse käigus Nõukogude Liidus kehtivate sõjaseaduste mittetäitmiseks oli NSV Liidu poolt kõigi Venemaa keisririigi poolt alla kirjutatudallakirjutatud rahvusvahelisi lepingute mitteaktsepteerimine, sest NSV Liit ei lugenud ühtegi [[Venemaa keisririik|keiserliku Venemaa]] sõlmitud lepingut endale siduvaks<ref>[[Toomas Hiio]], [http://www.esm.ee/public/aastaraamat/2011-158-265.pdf Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal], lk 160</ref>.
 
Saksamaa poliitilise juhtkonna plaanide kohaselt oli pärast NSV Liidu vallutamist kavas kasutada Venemaa ressursse kasutada Saksamaa sõjatööstuse ja armee vajaduste rahuldamiseks toorainete ja toiduvarudega.
 
==Ukraina riigikomissariaat==
30. juulil 1941 taganesid Nõukogude väed [[Lääne-Ukraina]]st ja [[Lviv]]i linnas kuulutasid [[Stepan Bandera]] ja [[OUN]] piirkonnas välja [[Ukraina]] iseseisvuse taastamise. Pärast Kiievi vallutamist Saksa Wehrmachti vägede poolt kuulutas koos Saksa vägedega tegutsenud ukraina rahvuslaserahvuslane [[Andrei Melnik]]u pooltvälja Ukraina Rahvusnõukogu, kuid Saksa okupatsioonivõimud ei tunnistanud ukraina rahvuslaste soovi taastada Ukraina iseseisvust ning mõlemad iseseisvuse taastamist pooldavad grupid vahistati ja saadeti lõpuks [[koonduslaager|koonduslaagrisse]].
 
20. augustil kuulutati Adolf Hitleri korraldusega välja Ukraina riigikomissariaadi moodustamine, kuhu kuulus Ukraina territoorium (välja arvatud [[Poola kindralkubermang]]uga liidetud [[Galiitsia]]).
 
==Kavandatud okupeeritud territooriumi haldusjaotus==
[[Alfred Rosenberg]]i poolt koostatud [[Generaalplaan Ost]] alusel oli Saksa juhtkonnal kava moodustada mõttelisest joonest [[Arhangelsk]] - [[Astrahan]] lääne pool asuval NSV Liidu territooriumil 5 [[Saksa Riik|Saksa Riigiga]] liidetavat [[riigikomissariaat]]i: ''Ostland'', ''Moskowia'', ''Ukraina'', ''Kaukasia'' ja ''Turkestan''.
 
Sellest mõttelisest joonest ida pool asuvatel territooriumitel oli kavas moodustada [[Doni-Volga Riigikomissariaat]], [[Nordlandi Riigikomissariaat]], [[Uurali Riigikomissariaat]] ja [[Lääne-Siberi Riigikomissariaat]].
**„kahe vastandliku poliitilise süsteemi vahelise lõppvõitluse iseloomust” lähtudes poliitiliste ja rassipoliitika eriülesannetega Saksa [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i [[Julgeolekupolitsei]] ja [[Julgeolekuteenistus|SD]] operatiivgrupid (''Einsatz gruppen'') (Vt [[Einsatzgruppe A]], [[Väegrupp Nord]] territooriumil), armeede tagalakomandantide ja rindeüksuste operatsioonipiirkonnas [[SS]]il ja politseil pädevust ei olnud.
**tagalajulgestusega tegelesid armeede tagalakomandantidele allunud Saksa [[julgestusdiviis]]id ning kohalikest antibolševistlikult meelestatud elanikest moodustatud [[julgestusgrupp|julgestusgrupid]].
*tsiviilvalitsuse alla antud okupeeritud aladel ja väegruppide tagalas aga vastutasid sisejulgeoleku ja politseikorralduse eest väegrupi staabi ja tsiviilvalitsuse juurde Saksa [[Riigi Julgeoleku Peaamet]]i poolt määratud piirkonna kõrgem SS-i ja politseifüürer, kes administratiivselt allus Riigi Julgeoleku Peaametile, operatiivselt aga tegevuspiirkonna väegrupi või tsiviilvalitsuse juhtkonnale.
 
1941. aasta suve sõjategevuse tulemusel ja Saksa vägede kiire edasiliikumise tõttu võeti [[sõjavang]]i tohutu hulk sõjavange, kuid saksa soomusgruppide [[tankikiil]]ude läbimurrete ja Nõukogude vägede taganemisega jäi Saksa vägede tagalasse ka palju punaarmeelasi ning terveid Punaarmee üksusi, kes üritasid kas üle rindejoone välja murda, jätkasid võitlust Saksa vägede tagalas, liitusid partisanidega või said ise partisanikoondiste tuumikuks. Saksa vägede tagalas intensiivistus mitteregulaararmee relvastatud vastupanu eriti pärast [[Jossif Stalin]]i 3. juulil 1941 peetud raadiokõnet, mille ta nõudis "vihast võitlust kuni viimse veretilgani".