Heldur Viires: erinevus redaktsioonide vahel

| Tegevusala = [[maalikunstnik]] ja [[raamatugraafik]]

| Kunsti õppinud = [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut]], [[Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]]

'''Heldur-Jaan Viires''' (kuni 1935. aastani '''Heldur-Jaan Veerbaum'''; sündinud [[23. juuni]]l [[1927]] Tallinnas[[Tallinn]]as) on eesti [[maalikunstnik]] ja [[raamatugraafik]].

==ElukäikElulugu==

LõpetasHeldur Viires lõpetas 1945. aastal [[Tallinna Reaalkool]]i ning õppis aastatel [[1945]]–[[1949]] [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu RiiklikRiiklikus Kunstiinstituudis]]. 1950. aastal suunati Viiresta stipendiaadina [[Leningrad]]iLeningradi I. Repini nimeline Kunstiinstituut|Leningradi I. Repini nimelisse Kunstiinstituuti]]. Veel sama aasta lõpul tuli noor kunstnik Tartusse tagasi ning arreteeriti formaalse süüdistuse alusel koos õpingukaaslaste [[Valdur Ohakas|Valdur Ohaka]], [[Henn Roode]], [[Lembit Saarts]]i ja [[Ülo Sooster|Ülo SoostrigaSoosteriga]].<ref name="Kruus, 1988" /> Oli vangilaagris [[Vorkuta]]s kuni [[1956]]. aastani. Pärast naasmist astus Viiresta [[Eesti KunstiakadeemiaNSV Riiklik Kunstiinstituut|Eesti RiiklikuNSV Riiklikku Kunstiinstituuti]] maali erialale, mille lõpetas [[1959]]. aastal. Tema diplomitööks oli õlimaal "Kalurikolhoosis".<ref>V. Jõeste, Kaitsti diplomitöid - Sirp ja Vasar, 10.07.1959</ref>

Pärast kooli lõpetamist asus Viires tööle vabakutselisena, tegeledes peamiselt raamatugraafikaga. Ta kujundas ja illustreeris nii klassika- kui ka ulmeteoseid, luulekogusid, lasteraamatuid.<ref name="Kukk, 2012" /> Tegi firmale [[Meloodia (plaadifirma)|Meloodia]] plaadiümbriseid. Kui asutati uus kirjastus [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], asus ta teadusliku illustratsiooni alale, kuhu jäi kuni pensionile minekuni.

Ta on 1964. aastast [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] ja 1989. aastast [[Pallas|Kunstiühingu Pallas]] liige. 2000. aastal anti Heldur Viiresele [[Eesti Kultuurkapital]]i Tartumaa ekspertgrupi kultuuripreemia. 2001. aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk.

OlnudViires on 1989. aastast [[Tartu kunstiühingKunstiühing]]u maalistuudio õppejõud ja alates aastast 1998 [[Konrad Mägi ateljee]] juhataja ja õpetaja.

Näitustel esinemist alustas Heldur Viires 1959. aastal. Isikunäitusi on tal toimunud 1971. aastal [[Göteborg]]is, 1978. aastal [[Stockholm]]is, aastavahetusel 1981/1982 [[Tartu Riiklik Kunstimuuseum|Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis]]is, 1988. aastal [[Adamson-Ericu Muuseum]]is Tallinnas, 1994. aastal [[KÜÜKüü-galerii]]s Tartus (koos [[Kaja Kärner (kunstnik)|Kaja Kärneriga]]) ja 1996. aastal [[Mikkeli GaleriisGalerii]]s Tartus (koos [[Kaja Kärner|Kaja Kärneriga]]).<ref>[http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1178281947 Heldur Viirese monotüüpiad Tartu Kunstimajas, 2007]</ref> 1998. aastal oli valik Heldur Viirese monotüüpiaid eksponeeritud Mikkeli Galeriis. 2007. aastal olid Viirese [[Monotüüpia|monotüüpiad]] väljas [[Tartu Kunstimaja]]s.

TaViires on olnud viljakas loodusjoonistaja, joonistadesta on joonistanud liikide pildid mitmetesse määrajatesse ja loodusraamatutesse:

*"Eesti pomoloogia", [[1970]];

*[[Jaan Viidalepp]]. “Liblikate määraja”, [[1971]];

*[[Haide-Ene Rebassoo]], Heldur Viires. “Eesti taimharuldusi”, [[1980]];

*Haide-Ene Rebassoo, Heldur Viires. “Kaitskem kauneid taimi!”, [[1981]];

*“[[Punane Raamat]]”, [[1982]];

*[[Neeme Mikelsaar]]. “Eesti NSV kalad”, [[1984]];

*[[Eerik Kumari]]. “Eesti lindude välimääraja”, 4. trükk, 1984.