Erinevus lehekülje "Richard Nixon" redaktsioonide vahel

Lisasin peatüki "(Tegevus presidendina 1969-1974)"
P
(Lisasin peatüki "(Tegevus presidendina 1969-1974)")
Teises maailmasõjas teenis ta laevastikuohvitserina Vaikse ookeani lõunaosas.
 
[[1946]] valiti ta USA Kongressi esindajatekotta. [[1960.Esimest aastakorda USAkandideeris ta presidendiks presidendivalimised|1960. aasta presidendivalimistel]]aastal, kaotas taaga noorele ja karismaatilisele [[John Kennedy|John F. KennedyKennedyle.]]le.
 
Tema asepresidendid olid esimesel ametiajal [[Spiro Agnew]] ja teisel ametiajal [[Gerald Ford]].
 
Ta oli sunnitud [[Watergate'i afäär]]i tõttu [[9. august]]il 1974 tagasi astuma. See oli esimene ja siiani ainuke kord, kui USA president ametist tagasi astus.
 
== Tegevus presidendina (1969-1974) ==
Nixon sai USA presidendiks pärast [[Lyndon Johnson|Lyndon B. Johnsonit.]] Johnsoni ajal oli suuresti eskaleerunud [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] küsimus - Johnson oli suurendanud kordades USA vägede kohalolu Vietnamis ning langetanud sellega oma populaarsust - [[Hipiliikumine|hipid]] olid alustanud kõikjal Ameerika Ühendriikides ulatuslikkude protestiaktsioonidega, nõudes USA väljumist Vietnami sõjast.
 
Seetõttu oli Vietnami sõja küsimus ka üks esimesi ja peamisi teemasid, millega otsustas tegeleda ka Richard Nixon. Ta alustas USA vägede hulga vähendamist Vietnamis ning aastal 1973 tõmbas ta USA väed Vietnamist täielikult välja. Vägesid välja tuues korraldas ta aga salajasi pommitamisi [[Kambodža|Kambodžas]] ning [[Laos|Laoses]], et siiski aidata lõuna-Vietnami demokraatlikel vägedel võita. Hiljem kui see avalikuks tuli, langetas see oluliselt Nixoni populaarsust.
 
Lisaks alustas Nixon ka Külmas sõjas nn "[[Pingelõdvendus|pingelõdvendusega]]" (''detente''). Ta soovis vähendada pingeid USA ning NSV Liidu vahel, et tulevikus saaksid need kaks üliriiki omavahel rahumeelselt koos eksisteerida. Nixon oli veendunud, et USA ei ole võimeline [[Külm sõda|Külma sõda]] võitma ning ta uskus, et juhul kui peaks puhkema [[Kolmas maailmasõda]], võiks USA ka selles kaotajaks jääda. Seetõttu otsustas ta muuta USA poliitika nö "realistlikumaks" ning parandada oma diplomaatilisi suhteid kommunistlike riikidega.
 
Aastal 1972 käis Nixon diplomaatilisel välisvisiidil [[Hiina|Hiinas]]. Nixoni Hiina-külastust peetakse tema üheks suurimaks välispoliitiliseks võiduks - sellel kohtumisel sõlmisid USA ja Hiina teineteisega diplomaatilised suhted, millel tugines USA majanduslik edu 1980. aastatel ning millel tugineb USA majandus suurel määral ka tänapäevalgi. Samal aastal kohtus ta ka NSV Liidu juhi [[Leonid Brežnev|Leonid Brežneviga]]. Nixoni eestvedamisel sõlmiti ka mitmeid leppeid, mille eesmärgiks oli USA ning NSV Liidu vaheliste pingete lõdvendamine ning USA ja NSV Liidu vahelise [[Võidurelvastumine|võidurelvastumise]] lõpetamine.
 
Nixon oli esimese valitsusaja järel erakordselt populaarne ning võitis 1972. aastal ülekaalukalt presidendivalimised ka teiseks ametiajaks. Pärast seda aga hakkas Nixoni populaarsus kiirelt langema. 1973 hakkavad USA's naftahinnad tõusma, milles paljud süüdistavad Nixonit. Tõelise hoobi Nixonile annab aga 1973. aastal puhkenud [[Watergate'i skandaal]]: avastatakse, et Nixon on kasutanud poliitikas väga palju erinevaid ebaausaid võtteid - kuulanud poliitiliste oponentide kontoreid salaja pealt, maksnud altkäemakse, üritanud oma tegevust varjata jne. Watergate'i skandaal tõi kaasa Nixoni tagasiastumise 1974. aastal.
 
== Vaata ka ==
338

muudatust