Rannaõigus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
veosed on maismaal
1. rida:
{{See artikkel| on ajaloolisest mõistest; nüüdisaja mõiste kohta vaata [[Rannaõigus (õigusteadus)]] ja [[Kallasrada]] }}
 
'''Rannaõigus''' on ajalooliselt olnud [[Randlane|rannaelanike]] [[tava]], võtta enda valdusse merehätta sattunud [[laev]]u ja veoseidnende lasti või [[Haakrik|randa uhutud esemeid]]<ref name="EE"/>.
 
Tava esines nt [[keskaeg|keskajal]] [[Läänemeri|Läänemere]]-äärsetes piirkondades<ref name="EE"/> kuni ristiusustamiseni, mille järel kiriku- ja riigivõimud selle vastu võitlema asusid. 1211. aastal määras Riia piiskop Albert, et laevnikud säilitavad omandiõiguse oma avariist päästetud varandusele, hilisemad piiskopid ja ordumeistrid uuendasid rannaõiguse keeldu korduvalt. 1254. aastal tühistas [[kuningas Wilhelm]] Saksamaal rannaõiguse paganliku tavana. 16.–18. sajandil tavast loobuti ja see kuulutati suureks kuriteoks<ref name="EE"/>.