Aleksander Koskel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Kaialeht (arutelu | kaastöö)
lingid, pisiparandused
8. rida:
Töötas 1940-1944 Tartu Ülikooli Tervishoiuinstituudis assistendina, 1940-1944 Tartu Tuberkuloosi Sanatooriumis arstina. Alates ülikooli viimastest kursustest osales Tervishoiu Muuseumi töös (loengud, rändnäitused, kaastöö artiklitele ajakirjanduses). 1940-1941 oli endise Tervishoiu Muuseumi, nõukogude ajal Tartu Sanitaarharidusmajaks ümber organiseeritud asutuse juhataja.
 
Osales koos Karl Auna[[Karl Aun]]<nowiki/>a, Harald Tammuri[[Harald Tammur]]<nowiki/>i , [[Rudolf Saago|Rudolf Saago,]] [[Lembit Kriisa]], Turvo Turviste jt. põrandaaluse EÜSi eestseisuse töösttöös 1940-1941. 1941.a.märtsist kujunes sellest rahvusliku vastupanuliikumise rühm, mida hiljem hakati kutsuma Tervishoiu Muuseumi Grupiks. Koskeli eestvõtmisel valmistati ja koguti eelseisvaks sõjategevuseks esmaabipakendeid.
1941.a. juulis oli Aleksander Koskel [[Tartu ülestõus|Tartu ülestõusu]] juhi [[Olev Reintalu]] üheks abiks. Peale arstiabi osutamise rindel võttis ta osa ka otsesest lahingutegevusest.
Pärast Suvesõda[[Suvesõda]] jäi Aleksander Koskel tööle Omakaitse Tartumaa maleva juurde arstiks. Selles ametis oli ta Tervishoiu Muuseumi Grupi võtmeisikuks kutsealuste Eesti meeste päästmisel Saksa mobilisatsioonist.
 
Koskeli initsiatiivil avati Tartus 1944.alguses ka Omakaitse Haigla vabatahtlikest personali ja kodanike annetustest koostatud sisustusega.
 
1943.a. lõpust- 1944.aasta algusest oli Aleksander Koskel seotud ka [[Eesti Vabariigi Rahvuskomitee[[eesti vabariigi rahvuskomitee]] tegevusega ning arreteeriti SD poolt üheaegselt teiste eesti rahvuslastega 21.aprillil 1944. Vangist vabanes septembris 1944, põgenes perega Rootsi.
 
Rootsis toimetas ta 1952.aastal eestikeelse “Tervishoiu käsiraamatu”, olles kirjastuse ”Tõrvik” kaasomanik .