Carlos II: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Milano hertsogid |
Resümee puudub |
||
6. rida:
Üks väheseid Carlose iseseisvaid otsuseid oli Suure Nõukogu (''Junta Magna'') kokkukutsumine, mis uuriks Hispaania [[inkvisitsioon]]i. Nõukogu aruanne inkvisitsiooni tegudest oli hävitav ja suurinkvisiitor kutsus kuningat üles seda tulle heitma. Kui Carlose järglane troonil [[Felipe V]] samuti õudse aruandega tutvuda tahtis, ei suudetud sellest enam ühtegi koopiat leida.
Carlos abiellus [[1679]] [[Orléansi hertsog]]i [[Philippe I, Orléansi hertsog|Philippe I]] tütre [[Marie Louise d'Orléans]]iga, kes suri [[1689]] [[arseenimürgitus]]se <ref>[http://www.portfolio.mvm.ed.ac.uk/studentwebs/session2/group12/16th.htm Poisoning in the 16th, 17th and 18th century]</ref>. Juba samal aastal abiellus Carlos kirja teel uuesti [[Pfalzi kuurvürst]]i [[Philipp Wilhelm (Pfalz)|Philipp Wilhelmi]]
Surres määras Carlos [[troonipärija]]ks oma poolõe Maria Theresa ja [[Louis XIV]] pojapoja [[Felipe V|Philippe'i]], kuid nõudis oma [[testament|testamendis]] kuninga alalist resideerimist [[Madrid|Madridis]], mis pidi välistama Prantsuse ja Hispaania kroonide ühendamise. Kui Philippe pidanuks troonist loobuma või surema, määras Carlos pärijaks tema noorema venna Charles'i, kolmandana aga Habsburgide [[Austria]] liini esindaja, oma õemehe keiser [[Leopold I (Saksa-Rooma keiser)|Leopold I]] poja [[Karl VI|Karli]]. [[Inglismaa]] ja Austria kartsid Philippe'i võimuletuleku korral Prantsusmaa mõju ülemäärast kasvu ning sellepärast puhkes pärast Carlos II surma [[Hispaania pärilussõda]]. Felipega pääses Hispaaniat valitsema [[Bourbonid]]e dünastia, mis valitseb tänapäevani, ja ka [[Juan Carlos I]] on Felipe V järeltulija.
| |||