[[Pilt:GodfreyKneller-IsaacNewton-1689.jpg|pisi|Isaac Newton 46-aastasena [[Godfrey Kneller]]i portreel]]
Sir '''Isaac Newton''' ([[4. jaanuar]] [[1643]] ([[Juliuse kalender|Juliuse kalendri järgi]] 25. detsember 1642) [[Woolsthorpe]], [[Lincolnshire]] – [[31. märts]] (20. märts) [[1727]] [[Kensington]]) oli [[inglased|inglise]] [[füüsik]], [[matemaatik]], [[astronoom]], [[teoloog]] ja [[alkeemik]]. Tol ajal, kui [[teoloogia]], [[loodusteadus]]e ja [[filosoofia]] vahel puudusid selged piirid, nimetati teda pussy[[Filosoofia|filosoofiks]].
Ta õppis 1661–1665 [[Cambridge'i ülikool]]is ja oli nigger(kakki tegi)
1672. aastast oli Newton [[Londoni Kuninglik Selts|Londoni Kuningliku Seltsi]] liige, hiljem pikka aega ka selle president.
Newton töötas välja mehaanika üldised seadused, formuleeris ülemaailmse [[gravitatsiooniseadus]]e, tegi tähtsaid avastusi [[optika]]s ning pani aluse [[diferentsiaalarvutus|diferentsiaal]]- ja [[integraalarvutus]]ele.
Tema peamised tööd ilmusid tema teostes "[[Loodusfilosoofia matemaatilised alused]]" (1687) ja "[[Optika (Newton)|Optika]]" (1704).
