Tartu toomkirik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
37. rida:
[[Pilt:Tartu Toomkirik, 1803.jpg|pisi|left|1803]]
 
[[Reformatsioon]]i ajal kannatas toomkirik [[pildirüüste]] all [[10. jaanuar]]il [[1525]], mil linnakodanikud tungisid kirikusse, purustasid pühakute kujusid ja krutsifikse (Laidre 2008: 16–17)<ref name="Malve 2010-43">Martin Malve [http://www.arheo.ut.ee/theses/Malve_MartinMA2010.pdf "Tartu Toomkiriku kalmistu matuste osteoloogiline analüüs: kaks juhtumiuuringut"] (magistritöö) Tartu, 2010, lk 43</ref>. Reformatsiooni järel jäi kirik tühjaks ja hakkas lagunema<ref>Balthasar Russow "Liivimaa kroonika" Tallinn: Hotger, 1993, lk 116</ref><ref name="Malve 2010-43" />. Liivi sõja käigus laastasid seda venelased. Linnarahvas mattis küll kiriku varemetesse ja selle ümbrusse ka edaspidi, kuid pärast piiskop [[Hermann II Wesel]]i Venemaale küüditamist seda kirikuna enam ei kasutatud. Ka matmispaigana pruukisid varemeid eelkõige linna vaesem lihtrahvas ja linna põgenenud maaelanikud, kes arvatavasti ei kuulunud linna kogudustesse.<ref>Heiki Valk "Tartu Toomkiriku kalmistust ja ümbruskonna varasemast asustusest" – "Tartu
arheoloogiast ja vanemast ehitusloost", Tartu Ülikooli Arheoloogia Kabineti toimetised 8.
Tartu, 1995, lk 59–80; lk 77</ref><ref name="Malve 2010-43" />
 
[[Pilt:TKM 1306G, Vaade Tartule Kassitoomelt, Karl Anton Schulz.jpg|pisi|[[Karl Anton Schulz]], "Vaade Tartule Kassitoomelt" (1869)]]
[[1582]]. aasta järel, mil [[Poola aeg|Tartu langes poolakate kätte]], tehti plaane toomkiriku renoveerimiseks ja uuesti kasutuselevõtuks, kuid järgnenud Poola-Rootsi sõjad nurjasid need kavad. [[Liivimaa konstitutsioonid]]ega 1582. aastast sai Liivimaast taas katoliiklik piiskopkond piiskopi asukohaga [[Cēsis]]es (Wenden, e. k Võnnu). Samal ajal saadeti Liivimaale 12 [[jesuiidid|jesuiiti]] ja Riias algas [[vastureformatsioon]].
 
Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jäi see kasutusele kuni [[18. sajand]]ini. Toomkirikust on leitud eriti ohtralt just rootsiaegseid matuseid, mille juures oli sageli panustena münte. Lisaks matusepaigale kasutati kirikut ka heinaküüni ja kuurina. [[1760. aastad|1760. aastatel]] lammutati ka kiriku kõrged kaksiktornid kuni pikihoone kõrguseni, kuna need hakkasid Toomemäel toimunud kindlustustööde tõttu lääne poole kalduma. Samuti müüriti kinni toomkiriku peauks.
[[Pilt:Johann Wilhelm Krause, Tartu Toomkiriku ümberehitamise projekt.jpg|pisi|left|Tartu Toomkiriku ümberehitamise projekt. [[Johann Wilhelm Krause]]]]
[[1802]]. aasta järel, kui [[Aleksander I]] lubas Tartusse taasrajada [[Tartu ülikool|ülikooli]], otsustas [[arhitekt]] [[Johann Wilhelm Krause]] toomkiriku kooriossa rajada [[Tartu Ülikooli raamatukogu|ülikooli raamatukogu]]. Raamatukogu ehitati aastatel [[1804]]–[[1807]]. Krause plaanis tornidesse rajada ka [[observatoorium]]i, kuid see jäi siiski teostamata. Mõnevõrra taastati ka ülejäänud toomkirikut. Krause ajast on toomkirikust leitud palju keraamikat ja tuleasemeid, mis tehti varemetesse tõenäoliselt raamatukogu ehitavate tööliste poolt. 19. sajandi lõpus rajati toomkiriku põhjatorni veetorn.
 
[[Pilt:Tartu Toomkiriku varemed-Riedel.jpg|pisi|20. sajandi I pool]]
[[1920. aastad|1920. aastatel]] ehitati ülikooli raamatukokku ka keskküttesüsteem, raamatukogu ehitati ümber ka [[1960. aastad|1960. aastatel]]. [[1981]]. aastal, kui valmis ülikooli raamatukogu uus hoone, koliti toomkiriku kooriossa [[Tartu Ülikooli ajaloomuuseum]]. Seda ehitati põhjalikumalt ümber [[1985]]. aastal, mil osaliselt taastati [[19. sajand]]i interjöör. Tööd viidi läbi [[Kaur Alttoa]], [[Udo Tiirmaa]] ja [[Aala Buldas]]e juhendamisel. Nõukogude ajal kasutasid varemeid treenimiseks Tartu Ülikooli alpinistid<ref>Katre Tatrik [http://www.tartupostimees.ee/903590/alpinistid-rundavad-taas-tartu-ulikooli-maetippu/ "Alpinistid ründavad taas Tartu Ülikooli mäetippu"] Postimees, 11.07.2012</ref>.
 
Seni viimaseks suuremaks muudatuseks on toomkiriku tornide renoveerimine, misjärel need [[2005]]. aastal huvilistele avati. Seejärel tekkinud [[Piiskopliku Tartu Toomkiriku Taastamise Selts]] on püüdnud saavutada kiriku taastamist oma keskaegses hiilguses [[Lübecki Maarja kirik]]u eeskujul. [[2008]]. aastal Udo Tiirmaa juhtimisel alanud renoveerimistööd seda siiski ette ei näe, plaanis on kiriku seni varemetes olev osa ümber kujundada kontsertide andmise paigaks. Kiriku suuremas mahus taastamist takistab ka see, et pole kindlalt teada, milline see keskajal välja nägi.