Vikipeedia:Vormistusreeglid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
→‎Määratlus: mõnikord on vajalik hoopis pikemgi tekst
35. rida:
Määratlus algab artikli pealkirjaks oleva märksõnaga, mis on [[rasvane kiri|rasvases kirjas]] ja võimalusel [[ainsus]]e [[nimetav kääne|nimetavas käändes]]. Märksõnaks võib olla kas [[eesti keel|eestikeelne]] [[termin]], [[isik]]u nimi või [[objekt]]i nimetus või nimi eesti keeles. Kui eestikeelne nimetus puudub, võib märksõna olla ka võõrkeelne. Võõrkeelsed märksõnad kirjutatakse [[kaldkiri|kaldkirjas]], kuid võõrkeelsed nimed ja teoste pealkirjad püstkirjas. Teoste pealkirjad käivad lisaks sellele ka jutumärkides. Vajadusel tuleks märksõna laiendada täiendavate osadega (näiteks muud [[eesnimi|eesnimed]], [[isanimi]], [[hüüdnimi]], [[varjunimi]]), mis ei pruugi sisalduda artikli pealkirjas. Need osad peaks samuti kirjutama rasvases kirjas. Pärast esmakordset mainimist kirjutatakse märksõna ülejäänud artiklis tavalises kirjas.
 
Märksõnale võivad määratluses järgneda [[rööptermin]]id (paksus kirjas, eraldatud sidesõnaga "ehk"), mis sobiks artikli pealkirjaks sama hästi kui eelnev märksõna. Nende järel võivad olla sulud, milles saab tuua ära olulised, aga vananenud või muul põhjusel teisesed vasted (eraldatud komadega, eelneb sõna "ka"). Seejärel esitatakse vajadusel sulgudes märksõna originaal- ja muudes keeltes ning võõrkeelse märksõna võimalik eestikeelne vaste, samuti esitatakse ka võimalikud lühendid. Isikuartiklis esitatakse kohe pärast märksõna sulgudes isiku sünni- ja surmaaeg ning -koht.
 
Määratluses peaks ära nimetama ka valdkonna või valdkonnad, milles mõistet samas tähenduses kasutatakse.