Erinevus lehekülje "Rändrahn" redaktsioonide vahel

resümee puudub
[[Pilt:Ehalkivi1.jpg|pisi|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]].]]
'''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[läbimõõt]] üle 512 mm), mis on [[liustik]]u poolt [[aluspõhi|aluspõhjast]] lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse [[hiidrahn]]udeks. [[Herbert Viiding|Herbert Viidingu]] järgi on ligi 90% Euroopa [[pleistotseen]]se jäätumise alal levivatest hiidrahnudest koondunud Eestisse.<ref name=":0">Soesoo, Alvar; Miidel, Avo. [http://gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Eesti rändkivid]. Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2008. </ref>
 
Rändrahnuks on varem peetud ka [[tardkivim|tard-]] või [[moondekivim]]itest [[monoliit]]e, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse [[lasum]]use kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et [[mandrijää]] toimel on need [[kivi]]d liikunud ära oma algsest tekkekohast.