Erinevus lehekülje "Köln" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  4 aasta eest
1919. aastal taasavati [[Kölni ülikool]], mille Prantsuse võimud oli 1789. aastal sulgenud. Taasavatud ülikool oli mõeldud asendama [[Strasbourgi ülikool|Strasbourgi ülikooli]], mis oli aastatel 1918–1919 muudetud saksakeelsest prantsuskeelseks.
 
[[Weimari vabariik|Weimari vabariigi]] ajal arenes Köln linnapea [[Konrad Adenauer]]i eestvedamisel jõudsalt edasi. Suur areng toimus nii avalikus halduses, elamuehituses, planeerimises kui ka sotsiaalsektoris. Muuhulgas rajati suured avalikud pargid, millest tähelepanuväärsemad olid kaks ''Grüngürtel'''it (rohelist vööd), mis loodidloodi [[Reinima]]a demilitariseeritud tsooni rajamise käigus lammutatud kindlustuste kohale. Kölnis loodi sotsiaalmajade süsteem, mis oli eeskujuks teistele Saksamaa linnadele. Olümpialinnaks kandideerimise käigus rajati Müngersdorfi kaasaegne staadiumstaadion. Briti okupatsiooni lõppedes lubati Saksa tsiviillennukitel taas üle Kölni lennata ning [[Butzweilehof]]i lennuväli avati nii sise- kui ka välislendudele.
 
1939. aastaks oli Kölni elanike arv jõudnud 772 221 elanikuni. Võrreldes teiste Saksamaa suurlinnadega ei saavutanud [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistid]] Kölnis arvestatavat poolehoidu ning [[Riigipäev]]a valimistel oli [[NSDAP]] poolt hääletanute osakaal alati väiksem riigi keskmisest.