Köln: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→19. sajand ja 20. sajandi algus: Strasbourg'i ülikool kui keeleliselt ilmselt ebakorrektne |
|||
80. rida:
Kölni majandust kujundas [[keskaeg|keskajal]] ja varauusajal sadamalinna ja transpordisõlme staatus [[Rein]]i jõel. Käsitööliste tegevust organiseerisid iseseisvad [[gild]]id, millest mõned olid mõeldud vaid naistele.
Vabalinnana oli Köln [[Püha Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigis]] suveräänse territooriumi staatuses ja omas seega nii õigust kui ka kohustust pidada üleval oma sõjaväge. Kölni punases vormis sõjaväelasi kutsuti punasteks sädemeteks (''Rote Funken''). Kölni sõjaväelased kuulusid Saksa-Rooma keisririigi armeesse ning osalesid 17. ja 18. sajandil peetud sõdades. Võitluses [[Prantsusmaa]] vastu hävitati Kölni
Kölni vabalinna kõrval eksisteeris Kölni peapiiskopkond, mis oli eraldi riik Saksa-Rooma keisririigi sees. Alates 16. sajandi teisest poolest võeti peapiiskoppe [[Baier]]ist pärit Wittelsbachi dünastiast. Kölni vabalinna staatusest tulenevalt ei lubatud peapiiskopil üldjuhul linna siseneda, mistõttu asus peapiiskopi residents esialgu [[Bonn]]is ja hiljem [[Brühl]]is. Tulenevalt oma mõjuvõimsast positsioonist keisri valijana ähvardasid peapiiskopid 17. ja 18. sajandil korduvalt Kölni vabalinna staatust ning vabalinna ja peapiiskoppide konfliktide lahendamiseks pidi sekkuma ka Saksa-Rooma keisririigi ülemkohus.
| |||