Vene Kultuurikeskus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida:
Hoone Mere puiesteel, kus praegu on Vene Kultuurikeskus ning kus [[nõukogude aeg|nõukogude ajal]] oli '''Laevastiku Ohvitseride Maja''' ([[vene keel]]es Дом офицеров флота, lühend ДОФ), on tuttav igale tallinlasele. Silmapaistva, stalinistliku, neoklassitsistliku sammastega hoone<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=8171 Kultuurimälestiste riiklik register]</ref> projekteerimist Tallinna pommitamisel hävinud kino [[Grand Marina]] asemele alustati 1952. aastal. Arhitekt A. D. Kuznetsovi projekteeritud maja valmis [[1954]]. aastal. Hoone siseplaan koosnes 168 ruumist. Seal oli 1000 inimest mahutav saal, lugemistuba, loenguteruum ja kohvik. Lava mahutas kuni 150 inimest. <ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19540108.1.5&e=--1952---1955--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-laevastiku+ohvitseride+maja--------1-|Pealkiri=Uus kultuuriasutus Tallinnas|Väljaanne=Sirp ja Vasar, nr. 2|Aeg=8. jaanuar 1954|Kasutatud=20.01.2017}}</ref>
 
Hoone [[vestibüül]] ja saalid kaunistati sammastega, rõdud ja [[karniis]]id kuldornamendiga. Saali lage kaunistas NSV Liidu sõjalaevastiku päeva pühitsemist kujutav laemaal. Hoone kaunistamiseks loodi neliteist madal[[reljeef (kunst)|reljeefimadalreljeef]]i Vene ja Nõukogude sõjalaevastiku ajaloo ja laevastiku igapäevase elu ainetel, mis kaunistavad hoone välisfassaadi koos 12 massiivse sambaga. Hoone vaatajatesaali paigutati kõrgreljeefid[[kõrgreljeef]]id Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreedega. Reljeefide loomisel lõi kaasa hulk eesti skulptoreid: [[Enn Roos]], [[Aleksander Kaasik]], [[Arseni Mölder]], [[Linda Rosin]], [[Erika Haggi]], [[Endel Taniloo]] ja [[Elfriide Maran]].<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19530605.1.3&srpos=21&e=--1952---1955--et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-laevastiku+ohvitseride+maja--------1-|Pealkiri=EN Kunstnike Liidus|Väljaanne=Sirp ja Vasar, nr. 23|Aeg=5. juuni 1953|Kasutatud=20.01.2017}}</ref> Uue kultuuriasutuse kõrvale rajati suur park.<ref name=":0" />
 
1997. aastal tunnistati hoone kultuuriministri määrusega arhitektuurimälestiseks. [[2001]]. aastal anti hoone üle Tallinna linnapea alluvusse ning sai munitsipaalasutuseks. Samal aastal hakkas hoones tegutsema '''Vene Kultuurikeskus'''.<ref name="Tallinna entsüklopeedia" />
12. rida:
2006. aastal alustati ulatusliku remondiga, mis lõppes aastal 2009 ja taastas hoone varasema hiilguse.
 
Vene Kultuurikeskuses töötavad mitmed loomingulised kollektiivid: draama-, koori-, koreograafia-, muusika- ja kunstistuudiod, sh [[Grotesk (teater)|stuudioteater "Grotesk"]],<ref name="Tallinna entsüklopeedia" /> teater "Junost",<ref>[http://junost.ee/blogs/ teatri kodulehekülg]</ref> kunstistuudio "Artec", tantsuteater "Entree", lastekoor "Allegro". Stuudiotes tegutsevad lapsed ja täiskasvanud osalevad aktiivselt kõigil Vene Kultuurikeskuse üritustel – festivalidel, ülevaatustel, konkurssidel, kontsertidel. Kultuurikeskuse laval esinevad ka välismaa kollektiivid, toimuvad kontserdid, rahvusvahelised konkursid ja festivalid.
 
== Viited ==