Keila lade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Keila lade''' on [[Ülem-Ordoviitsium]]i [[ladestik]]u [[lade]]<ref name="EE"/>. Varasemates käsitlustes liigitati ta [[Kesk-Ordoviitsium]]i ladestikku kuuluvaks<ref name="EE"/>.
Keila lademe nime autoriks on [[Baltisaksa|baltisaksa]] päritolu vene geoloog [[Friedrich Schmidt]], kes sellega tähistas enda poolt 1881. aastal [[Jõhvi lade|Jõhvi]] ja [[Vasalemma lade|Vasalemma kihi]] vahel väljaeraldatud [[lasund]]it (tänapäeval loetakse Jõhvi ladet [[Haljala lade]]me alamlademeks). [[Lade|Lademe]] nimi anti omaaegse laialdase [[Paemurd|paemurru]] järgi [[kõlvik]]ul [[Keila]]st umbes 1 kilomeeter loode pool ([[Keila paemurd]]), kus [[paljand]]uvad lademe ülemisse soosa kuuluva Pääsküla kihistiku lubjakivid 2,3 m paksuses.<ref name="roomusoks"/> Paemurd on lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]], selle laiendatud stratotüübiks on aga Keila paemurru puurauk. Lademe piire määrab [[Pääsküla]]st pärinev täisprofiil.<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Keila+lade</ref>
9. rida:
Lademe paksus Eestis on 1 – 25 m<ref name="EE"/>.
Lademe [[avamusala]] on [[Hiiumaa]] põhjaosast [[Kurtna järved]]eni, läbides [[Nõva]], [[Keila]], [[Kehra]] ja [[Rakvere]]<ref name="EE"/>. Sama lademe alumisi kihte saab vaadelda näiteks [[Rootsi]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1799_1776.html Retk Mudaaugu–Keila matkarajal ehk loodus linna lähedal]</ref>
Lade [[paljandumine|paljandub]] nt [[Ristna neem]]el, [[Keila]]s, [[Pääsküla]]s, [[Vasalemma]]s<ref name="EE"/>.
| |||