Redaktsioon: 31. detsember 2016, kell 00:09 redigeeri Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 285 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. jaanuar 2017, kell 09:40 redigeeri eemalda 195.250.167.139 (arutelu) mdea Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: {{See artikkel\| on meresõitjatest; Eesti laeva kohta vaata [[Viiking (laev)]]; vene filmi kohta vaata [[Viiking (film)]].}} ==Tao pihku == ~~[[Pilt:Viking Expansion.svg\|right\|222px\|thumb\|Viikingite tegevusala ja asundused]]~~ ~~'''Viikingid''' olid muinas-[[Skandinaavia\|skandinaavia]] päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku [[kultuur]]i õitseaeg oli umbes [[8. sajand\|8.]]–[[11. sajand]]il (nn [[viikingiaeg]]).~~ ~~[[File:Viking towns of Scandinavia 2.jpg\|right\|222px\|thumb\|Viikingilinnad]]~~ Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt [[Vanapõhja keel\|vanapõhja]] sõnast ''vík'', mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest [[Põhjamaad]]e elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast ''wíc'', mis tähendas kaubaasulat. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka [[käsitöö]] ja [[kaubandus]]ega. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade [[viikingilaev\|drakkarite]] plangutus ning suured nelinurksed purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Mereretked viisid viikingeid [[Island]]ile, [[Gröönimaa]]le ning [[Põhja-Ameerika]] rannikule. [[Suured maadeavastused\|Suurte maadeavastuste]] eelsel perioodil oli viikingitel märkimisväärne roll uute alade avastamisel, kuid teated nende retkedest ei levinud eriti, sest mõõdistamist ei tehtud ja kaarte ei koostatud. Ida suunas purjetanud viikingeid nimetati ka '''[[varjaagid]]eks'''. Nende tegevus ulatus [[Bütsants]]ini ning nad mängisid olulist poliitilist rolli [[Kiievi-Vene]] riigi kujunemisel. Prantsuse rannikutel nimetati viikingeid '''[[normannid]]eks'''. ~~Viikingiretkedega tegelesid (eriti 11.–[[12. sajand]]il) ka [[eestlased]], eeskätt [[saarlased]].~~ Nõrga poliitilise organiseerituse, [[ristiusk\|ristiusu]] leviku ning sõdimisviiside arengu tõttu jäid viikingid alates 12. sajandist Euroopas tagaplaanile. Nad rajasid mitmel pool oma asulaid ning sulasid kohaliku rahva hulka. Huvi viikingite tegevuse vastu taaselustus [[romantism]]iajastul, mil neid hakati kujutama idealiseeritult (ebaajalooliselt) hulljulgete võimaste sõdalastena. Hilisemas [[popkultuur]]is ([[film]]id, [[koomiks]]id jms) on levinud võrdlemisi ebatäpsed ettekujutused viikingite tegevusest, välimusest ja eluolust. Tänapäeval on mitmed ajaloohuvilised püüdnud viikingiajastu eluolu ning tehnoloogiaid jäljendada vastavates laagrites või teemaparkides. ~~Põhjala rassi müütilisest ja ajalooliselt ebatõesest kujutamisest sai mõjutusi [[natsionaalsotsialism]]i [[ideoloogia]].~~ ==Vaata ka== *[[Viikingite kunst]]

Viikingid: erinevus redaktsioonide vahel