Rändrahn: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→Eesti rändrahnud: mõned täpsustused, mõned viited |
|||
1. rida:
[[Pilt:Ehalkivi1.jpg|pisi|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]].]]
'''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[läbimõõt]] üle 512 mm), mis on [[liustik]]u poolt [[aluspõhi|aluspõhjast]] lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse [[hiidrahn]]udeks. [[Herbert Viiding|Herbert Viidingu]] järgi on ligi Euroopa [[pleistotseen]]se jäätumise alal
Rändrahnuks on varem peetud ka [[tardkivim|tard-]] või [[moondekivim]]itest [[monoliit]]e, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse [[lasum]]use kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et [[mandrijää]] toimel on need [[kivi]]d liikunud ära oma algsest tekkekohast.
8. rida:
[[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|pisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]]
Suurim
Kokku on hiidrahne Eestis teada 87,<ref
Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid [[Lahemaa]]l. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav [[eksponentsiaalfunktsioon]]i abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt
==Vaata ka==
22. rida:
*Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75–88.
== Viited ==
<references />
[[Kategooria:Rändrahnud| ]]
[[Kategooria:Petroloogia]]
|