Rändrahn: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Eesti rändrahnud: mõned täpsustused, mõned viited
1. rida:
[[Pilt:Ehalkivi1.jpg|pisi|Eesti suurima maapealse osaga rändrahn [[Letipea Ehalkivi]] koosneb [[migmatiit|migmatiidist]].]]
'''Rändrahn''' on [[rahn]] ([[läbimõõt]] üle 512 mm), mis on [[liustik]]u poolt [[aluspõhi|aluspõhjast]] lahti murtud ja algsest asukohast minema viidud. Rohkem kui 10 m läbimõõduga rändrahne nimetatakse [[hiidrahn]]udeks. [[Herbert Viiding|Herbert Viidingu]] järgi on ligi Euroopa [[pleistotseen]]se jäätumise alal onlevivatest teadahiidrahnudest 65koondunud hiidrahnuEestisse.<ref name=":0">Soesoo, millestAlvar; ainultMiidel, viisAvo. ei asu [[http://gi.ee/geoturism/Randrahnud_EST_062011_100dpiS.pdf Eesti rändkivid]]maal.{{lisa viide}}Tallinn: MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2008. </ref>
 
Rändrahnuks on varem peetud ka [[tardkivim|tard-]] või [[moondekivim]]itest [[monoliit]]e, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter, tingimuseks vaid, et rahn ei asu tänapäeval oma algse [[lasum]]use kohas. Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et [[mandrijää]] toimel on need [[kivi]]d liikunud ära oma algsest tekkekohast.
8. rida:
 
[[Pilt:Tubala kivi 2003.jpg|pisi|[[Tubala kivi]] Hiiumaal]]
Suurim [[Eesti]]maapealne rändrahn Eestis on [[Ehalkivi]] [[Kunda]] lähedal, mille [[ruumala]] on 930 m&sup3; ja [[mass]] umbes 2500 [[tonn]]i. Sellest veelgi suurem on [[Nõva]] lähedal vee all olev [[Toodrikivi hiidrahn|Toodrikivi]], mille maht on ligi 1500 m&sup3;.<ref name=":0" />
 
Kokku on hiidrahne Eestis teada 87,<ref {{lisaname=":0" viide}},/> suurem osa neist on [[Looduskaitse|kaitse all]]. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu.
 
Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid [[Lahemaa]]l. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav [[eksponentsiaalfunktsioon]]i abil. Maapealseid rahne, mille ümbermõõt ületabon ligi 50 meetrit, või üle selle on Eestis kaks: [[Ehalkivi]] ja [[Kabelikivi]].<ref>Pirrus, Enn. [http://www.gi.ee/rahnud/rahnud.pdf Eestimaa suured kivid]. Suurte rändrahnude lugu. Tallinn: TTÜ Geoloogia Instituut, 2009, lk 20.</ref>
 
==Vaata ka==
22. rida:
*Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75–88.
 
== Viited ==
<references />
[[Kategooria:Rändrahnud| ]]
[[Kategooria:Petroloogia]]