Puskaru: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
 
17. rida:
Nime algusosa tähendus pole selge. [[Läänemaa]]l asuvad [[Puski]] ja [[Pusku]], mille nimi on [[laensõna|laen]] [[rootsi keel|rootsi]] sõnast ''busk'' '[[võsa]], põõsastik', kuid Kagu-Eestis pole rootsi laen tõenäoline. Pigem on aluseks [[sakslased|saksa]] isikunimi Busch. [[Soome]]st on teada isikunimi Puska, [[Luke kihelkond|Luke kihelkonnas]] Pusmarga talu ning [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonnas]] [[Pusu]] küla ja kõrts. Vähem usutavad on seosed sõnadega "pusk : pusu" 'pisted, teatud haigus' ja "puskama" / "puskima".<ref name=Kohanimeraamat/>
 
Esmamainimise ajal Puskarus veel kõrtsi polnud, aga [[1684]] on seal teada juba kõrtsikoht<ref name=Kohanimeraamat/>. [[1695]]. aasta Tartumaa teede atlases on näidatud Puskaru kõrts<ref name=Postitee/>. [[1783]] mainiti isikut ''Puskari Andres'', [[1798]] ''Puskari'' kõrtsi, [[1839]] küla nimega ''Puskar'' ja 1900. aasta paiku külanime Пускаръ<ref name=Kohanimeraamat/>. Pärast kõrtsi tekkimist hakati kohanime seostama sõnaga [[puskar]] 'puhastama viin'<ref name=Kohanimeraamat/>. See seletab i-d sisaldavaid kirjalikke nimekujusid, aga kõnekeeles säilis aaru-d sisaldavlõpuline nimekuju<ref name=Kohanimeraamat/>.
 
19. sajandi teisest poolest kuni 1939. aastani kuulus Puskaru küla [[Põlgaste vald|Põlgaste valla]] koosseisu. [[1939. aasta vallareform]]iga muudetud vallapiiridega jäi Puskaru [[Põlva vald (1939)|Põlva valla]] koosseisu.
 
[[1909]]. aasta aadressraamatu järgi asus endises Puskaru kõrtsis Jan Borkmanni talukaupade pood. See jätkas endises kõrtsis tegevust ka issseisvasiseseisvas Eestis. Kauplus tegutses Puskaru endises kõrtsis kuni [[1990. aastad|1990. aastate]] alguseni. Eesti esimeselEsimesel iseseisvusajal peeti kõrtsi juures igal aastal [[laat]]a.<ref name=Postitee/>
 
Külas asuvad [[Puskaru ristipuud]].