Erinevus lehekülje "Digitelevisioon" redaktsioonide vahel

resümee puudub
'''Digitelevisioon''' ehk '''digitaaltelevisioon''' (lühendatult digi-TV) tähendab televisiooniprogrammide edastamist [[digitaalsignaal]]ina, erinevalt [[analoogtelevisioon]]ist, miskus kasutabprogramme edastatakse [[analoogsignaal]]iina.
 
Digitaaltelevisioonile üleminek algas Euroopas 2006. aastal ja jõudis [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riikides lõpule Rumeenias 2015. aasta juunis. Eesti televisioon siirdus digiajastusse 2010. a juulis.
[[Lahutusvõime]] järgi võib [[televisioon]]i puhul jagada kahte rühma: [[HDTV]] ja [[SDTV]].
 
[[Kõrglahutusega televisioon]] HDTV (ingl k ''high definition television'')is kasutabon kasutusel peamiselt järgmisijärgmised [[lahutusvõime]]idd:
*1280×720 [[piksel|pikslit]] järjestlaotuse režiimis (lühendatult [[720p]]) või
*1920×1080 [[piksel|pikslit]] ülerealaotuse režiimis ([[1080i]]).
Mõned telerid on võimelised vastu võtma signaali 1920×1080 px kaadrisagedusel 60 Hz järjestlaotuse režiimis, mis on tuntud ka kui [[1080p]].
 
[[Tavalahutusega televisioon]] SDTV (ingl k ''standard definition television'')is võib samuti kasutadakasutusel olla erinevaid [[lahutusvõime]]id ja kuvasuhteid sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast; nii on endistes [[PAL]]- ja [[SECAM]]-maades kasutusel 576i ja [[NTSC]]-maades 480i.
 
Kuna [[digitaalsignaal]]i saab jagada alamvoogudeks, on iga [[televisioonikanal]]i kaudu võimalik edastada mitu tavalahutusega ja/või kõrglahutusega programmi ning raadioprogramme. See võib olla korraldatud automaatselt või siis saavad edastajad võimaluse vähendada ülekande [[bitikiirus]]t ja teha vastuvõtt lihtsamaks kaugemal asuvatele või mobiilsetele vaatajatele.
 
== Analoogtelevisioonilt digitaaltelevisioonile üleminek ==
Digi-TV-l on analoogtelevisiooni ees mitmeid eeliseid. Kõige olulisem neist on see, et digikanalid kasutavadon väiksematväiksema ribalaiustribalaiusega, mis võimaldab sageduskanali kaudu edastada rohkem programme, kõrglahutusega pilti, elektroonilist telekava, heli ning subtiitreid mitmes keeles ja samuti mitmesuguseid interaktiivseid teenuseid.
 
Digitaalsignaalid reageerivad häiretele teistmoodi kui analoogsignaalid. Näiteks, tüüpiline probleem analoogtelevisiooni puhul on fantoompildid (peegeldused), nõrgast signaalist tingitud müra ja muid võimalikke probleeme, mis vähendavad pildi ja heli kvaliteeti, kuigi programm ise võib olla veel vaadatav.
 
Digitelevisiooni pilt püsib televiisoris ühtlaselt stabiilne, muidugi eeldusel, et antennist saabuv signaal on piisavalt tugev. Digisignaali tugevus kaablis sõltub erinevatest teguritest, näiteks kas kasutusel on veel vana või vigane antenn, kasutusel on vana suure sumbuvusega antennikaabel või asub antenn liiga madalal. Saatjatest kaugemates vastuvõtukohtades, kus nõrga analoogsignaali puhul oli pilt siiski vaadatav, ei tarvitse digitaalne signaal üldse pilti anda. Kõrgemate raadiosageduste kasutamine TV kanalitel suurendab neid probleeme, eriti juhtudel, kui puudub otsevaade vastuvõtuantenni ja TV saatemasti vahel.
Digitelevisiooni pilt püsib ühtlaselt stabiilne, muidugi eeldusel, et antennist saabuv signaal on piisavalt tugev.
 
Muutused signaalilevis tulenevad erinevatest teguritest, näiteks vana antenn, antennikaabel või muutlik ilm. Saatjatest kaugemates kohtades, kus analoogsignaalid olid küll nõrgad, ent siiski kasutatavad, ei tarvitse digitaalsed signaalid üldse pilti anda. Kõrgemate raadiosageduste kasutamine suurendab neid probleeme, eriti juhtudel, kui puudub otsevaade vastuvõtjalt saatjale.
 
==Vaata ka==
Anonüümne kasutaja