Otto IV (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel

 

Et paavstivõim oli toona oma võimsuse tipul, siis leidis Otto, et peab jõudude vahekorda enda kasuks muutma, ning asus keisri võimu suurendama paavsti arvel. Otto IV tegi vahepeal mitu poliitilist eksimust, mistõttu Innocentius otsustas [[1207]] hakata Philippi toetama. Ta saatis 2 kardinali legaatidena Saksamaale, et sundida Ottot trooninõudlusest loobuma, ent Otto mõrvas [[21. juuni]]l [[1208]] Philippi, sest too ei andnud talle naiseks tütart, keda ta oli varem talle lubanud. [[Frankfurdi riigipäev]] tunnistas [[11. november|11. novembril]] 1208 Otto IV Saksamaa kuningaks, paavst kutsus ta Rooma ja kroonis ta [[4. oktoober|4. oktoobril]] [[1209]] [[Rooma Peetri kirik]]us Saksa-Rooma keisriks. Enne kroonimist lubas Otto tunnustada laienenud [[Kirikuriik]]i, loovutada kirikule [[Spoleto]] ja [[Ancona]], tagada [[piiskop]]pide valimiste vabadus ning jätta paavstile piiramatu [[apellatsioon]]iõigus ja ainupädevus vaimulikes asjades. Samuti lubas ta aidata purustada [[ketserlus]]t ([[Neussi stipulatsioon]], mida korrati taas [[Speyer]]is 1209).

Vaevalt oli Otto oma võimu Saksamaal kindlustanud, kui ta taganes varasematest lubadustest, tungis Lõuna-Itaaliasse ning vallutas [[Ancona]] ja [[Spoleto]]. Peale selle läänistas ta Kirikuriigile lubatud alad oma sõpradele. Innocentius III manitses esmalt Ottot ja siis ekskommunitseeris ta [[18. november|18. novembril]] [[1210]], korrates otsust taas [[31. märts]]il [[1211]]. Paavst asus seejärel toetama Friedrichit, Friedrich von Hohenstaufen valiti 1211 [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II-na]] Saksamaa kuningaks ning kes lubas [[12. juuli]]l [[1213]] [[Egeri kuldbulla]]ga tunnustada laienenud [[Kirikuriik]]i ja [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia]] sõltumatust, et vältida selle liitmist Saksa-Rooma keisririigiga. Paavsti tunnustusel krooniti Friedrich [[12. juuli]]l [[1215]] Aachenis Saksamaa kuningaks.

 

 

{{algus}}