16. sajand Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukas |
Resümee puudub |
||
131. rida:
[[1575]]. aastal valiti uueks Poola kuningaks [[Stefan Batory]], kes abiellus [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt I|Zygmunt I Vana]] teise tütre Annaga. [[1575]] tegutses [[Rzeczpospolita]] Rootsiga sõjas Moskva tsaaririigi vastu. [[Rootsi kuningas]] [[Johan III]], kes oli abielus Poola kuninga |Zygmunt I Vana teise tütre [[Katarzyna Jagiellonka]]ga.
[[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumb|
[[1577]] vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud [[Vana-Liivimaa]] ala. Rzeczpospolita-Rootsi jõud osutusid lõpuks siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre.
[[File:Historical map of Estonia AD 1582.svg|pisi|Eesti alade jaotus 1582. aastal: Rootsi alad Põhja-[[Eesti]]s, Taani alad saartel ja [[Läänemaa]]l, Rzeczpospolita alad [[Lõuna-Eesti]]s]]▼
▲[[Image:Jan_Matejko-Batory_pod_Pskowem.jpg|thumb|333px|[[Stefan Bátory]] [[Pihkva]]s, 1580. aastal. ([[Jan Matejko]] [[maal]]).]]
[[File:Truce of Jam Zapolski 1582.PNG|pisi|[[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] ja [[Rzeczpospolita]] vahel sõlmitud 1582. aasta [[Jam-Zapolski vaherahu]]ga määratud territooriumid]]
===Kahekümneviieaastane sõda===
{{Vaata|Kahekümneviieaastane sõda}}
[[1570]]. aastal puhkes sõda Rootsi ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] vahel, pärast seda kui [[Ivan IV]] oli lasknud Rootsi troonile tõusnud [[Johan III]] saadikud vangistada. [[1575]]. aastal alustas sõjategevust Moskva tsaaririigi vastu ka Poola, kus troonile oli tõusnud [[kuningas]] [[Stefan Bátory]].
▲[[File:Historical map of Estonia AD 1582.svg|pisi|Eesti alade jaotus 1582. aastal: Rootsi alad Põhja-[[Eesti]]s, Taani alad saartel ja [[Läänemaa]]l, Rzeczpospolita alad [[Lõuna-Eesti]]s]]
[[1577]]. aastal toimus suur Moskva tsaaririigi ja [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuninga]] [[Magnus]]e vägede poolt [[Tallinna piiramine (1577)|Tallinna piiramine]] ja samal ajal vallutas Ivan IV kogu Rzeczpospolita käes olnud ala ning pööras tülli Liivimaa kuningaga, kes oli sunnitud põgenema enda [[Kuramaa piiskopkond]]a. Rzeczpospolita-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Moskva tsaaririigist tugevamaks, [[1578]]. aastal toimus sõjategevuses pööre, [[1580]]. aastal purustati Moskva tsaaririigi vägi [[Cesis|Võnnu]] lähedal. Samal aastal vallutasid Rzeczpospolita väed [[Pihkva]] ning Rootsi väed [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel [[Paide]], [[Rakvere]] ja [[Narva]].
[[1582]]. aastal sõlmis [[Moskva tsaaririik]] Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]] ja [[10. august]]il [[1583]] Rootsiga [[Pljussa vaherahu]]. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivi ordu ja Riia peapiiskopkonna ja Tartu piiskopkonna alad) jäid Rzeczpospolitale.
Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus Eesti- ja Liivimaaks, mis likvideeriti alles
1917. aastal ühise [[Eestimaa kubermang]]u moodustamisega.
| |||