Moskva tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel

 

[[1547]]. aastal kroonis Ivan end Moskva tsaaririigi esimeseks tsaariks. Tiitlit oli vaja muuta sellepärast, et suurvürsti ei tõlgitud sageli teistesse keeltesse [[kuningas|kuningaks]], vaid [[vürst]]iks või [[suurhertsog]]iks. Tsaar (''caesar'') oli teisteski keeltes kuningaga võrdne tiitel, jäädes alla vaid [[imperaator]]ile. Tsaaritiitlit olid kasutanud ka juba tema vanaisa [[Ivan III]] ja isa [[Vassili III]], ent Ivan IV oli esimene, kes ametlikult tsaariks krooniti.

===Sõjad khaaniriikidega===

[[15. sajand]]il hakkas [[Moskva suurvürstiriik]] laienema mittevenelastega asustatud aladele. [[16. sajand]]i keskel lõppesid Moskva suurvürstiriigile edukalt [[15. sajand]]il alanud sõjad [[Kuldhord]]i järglasriikide [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ([[1552]]) ja [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigiga]] ([[1556]]), kuid säilis vastasseis [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[vasall]]riigi [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiga]]. [[Ivan IV]] Julma, Moskva tsaar ([[1547]]–[[1584]]) valitsusajal [[1552]]. aastal liidendati [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ja [[1556]] [[Astrahani khaaniriik]] ning ühtlasi neile allunud rahvaste ([[marid]], [[mordvalased]], [[tšuvašid]], osaliselt [[baškiirid]], [[tatarlased]] ja [[udmurdid]]) asuala. Aastatel 1552–1584 pidasid marid nn [[Tšeremissi sõjad|Tšeremissi sõdu]] Moskva tsaaririigiga, kuid osa neist osales ka [[Moskva tsaar]]i [[Ivan IV]] vägede koosseisus [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] [[Vana-Liivimaa]]l.

 

[[16. sajand]]i keskel hakkas Moskva tsaaririik arendama majandussidemeid [[Inglismaa kuningriik|Inglismaaga]], tsaaririigi aladel anti kaubandusprivileege Inglismaa kaupmeestele, kes konkureerisid väliskaubanduses [[Hollandi vabariik|Hollandiga]]. [[1555]]. aastal asutatud [[Inglise Moskoovia Kompanii]]l oli 1698. aastani [[monopol]] Inglise ja [[Moskoovia]] kaubavahetuses. Inglise kaupmeeste eesmärk oli saada otsetee läbi Venemaa kaubanduseks [[Osmanite riik|Osmanite võimu all oleva]] [[Pärsia]]ga. Kaubakompanii laevad kasutasid [[Läänemeri|Läänemere]] vältimiseks seilamist ümber [[Skandinaavia]] [[Valge meri|Valgesse merre]] suubuva [[Põhja-Dvina]] suudme (tulevase [[Arhangelsk]]i linna) sadamat. Kauplemine [[Inglismaa]] ja [[Holland]]i [[kaupmees]]tega algas [[16. sajand]]i keskel, kui [[Richard Chancellor]] avastas meretee ümber [[Koola poolsaar]]e Arhangelskisse. Paarsada aastat oli Arhangelsk Venemaa ainuke meresadam. Põhiline kaubandus toimus Hollandi ja Inglismaaga, kuid [[navigatsioon]]ihooaeg kestis ainult neli kuud, [[Valge meri]] oli kaua jääs. Esialgu kandis asula nime ''Novõje Holmogorõ''.

===Vene-Liivi sõda, 1558–1561===

{{Vaata|Vene-Liivi sõda}}, ''[[Liivimaa kuningriik]]''

16. sajandi teisel poolel pidas Moskva tsaaririik [[Vene-Liivi sõda]] [[Vana-Liivimaa]]l (1558–1561) ning vallutas 1558. aastal Narva, mis oli aastatel 1558–1581 Vene tsaaririigi võimu all ning järgmisel aastakümnel kujunes Narva Vene riigi ainukeseks väliskaubandussadamaks. Vallutatud aladel moodustati (1570–1577) vasallriik [[Liivimaa kuningriik]], mille valitsejaks - [[Liivimaa kuningas|Liivimaa kuningaks]] nimetati [[Oldenburgid]]e dünastiast [[Taani kuningas|Taani kuninga]] ja [[Norra kuningas|Norra kuninga]] [[Christian III]] poeg ja Taani kuninga [[Frederik II]] vend, [[hertsog Magnus]].

===Liivi sõda, 1558–1583===

{{Vaata|Liivi sõda}}, ''[[Kahekümneviieaastane sõda]], [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]]''

Aastatel 1570–1595 sõdis Moskva tsaaririik Rootsi kuningriigiga [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] ja [[Kahekümneviieaastane sõda|Kahekümneviieaastases sõjas]] ning [[Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik|Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriikgi]] ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigiga]] ning nende liitumise järel [[Rzeczpospolita]]ga, (1562–1582) [[Vene-Poola sõda (1562–1582)|Vene-Poola sõjas]].

Rzeczpospolita-Rootsi jõud osutusid Moskva tsaaririigist tugevamaks, 1579. aasta sõjaretkes vallutasid [[Stefan Batory]] väed [[Polotsk]]i, 1580. aastal vallutasid nad [[Velikije Luki]], [[Veliž]]i ja [[Nevel]]i, kuid ei suutnud vallutada 1581. aastal [[Pihkva]]t. [[1582]]. aastal sõlmis Moskva tsaaririik Rzeczpospolitaga [[Jam-Zapolski vaherahu]], Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised [[Liivi ordu]] ja [[Riia peapiiskopkond|Riia peapiiskopkonna]] ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]]) ja [[Valgevene]], [[Polotsk]]i alad jäid Rzeczpospolitale.

 

[[1589]]. aastal sai Moskva ja kogu Venemaa [[metropoliit]] [[Iiob (Moskva patriarh)|Iiob]] [[Konstantinoopoli patriarh]]i õnnistusel [[Moskva ja kogu Venemaa patriarh]]iks, [[Moskva patriarhaat|Moskva patriarhaadis]]. Teised [[õigeusk|õigeusu]] patriarhaadid kinnitasid seda otsust [[1590]]. ja [[1593]]. aasta Konstantinoopoli [[kirikukogu]]del.

[[File:Willem Janszoon Blaeu. Tabula Russiae ex autographo, quod delineandum curavit Foedor filius Tzaris Borois desumta. MDCXIIII.jpg|thumb|300px|Moskva tsaaririik 1613. aastal. [[Willem Blaeu]] kaardikogust]]