Erinevus lehekülje "Saksa Riik" redaktsioonide vahel

Lisatud 1580 baiti ,  3 aasta eest
resümee puudub
==Saksa Riigi territoorium==
[[File:Karte Deutsches Reich 1892.jpg|pisi|400px|Saksa Riik, 1892]]
[[Pilt:Karte des Deutschen Reiches, Weimarer Republik-Drittes Reich 1919–1937.svg|400px|thumb|right|Saksa Riik 1919–1937]]
Saksa Riiki liidetud, varem iseseisvad alad:
===Kuningriigid===
 
===Weimari vabariik===
{{vaata|Weimari vabariik}}'', [[Preisimaa Vaba Riik‎]]''
[[August]]is [[1919]] kehtestati Saksamaal vabariik, valitsuse ajutise asukoha tõttu hiljem tuntud ka kui Weimari vabariik. Samas riigi nimi ei muutunud, selleks oli kuni Teise maailmasõja lõpuni ''Saksa Riik'' (''Deutsches Reich'') ja [[Suursaksa Riik]] (''Großdeutsches Reich 1943–1945'').
 
[[1932]] valiti uuesti presidendiks [[Paul von Hindenburg]]. [[30. jaanuar]]il [[1933]] nimetati riigikantsleriks [[Adolf Hitler]]. 27. veebruaril 1933 pandi [[Riigipäevahoone]] [[Riigipäevahoone süütamine|põlema]]. Hitleri pealekäimisel andis president [[Paul von Hindenburg]] välja [[Riigipäevahoone süütamise dekreet|Riigipäevahoone süütamise dekreedi]], mis peatas kodanikuvabadused Saksamaal. Kuus päeva pärast tulekahju, 5. märtsil 1933, tugevdasid [[Saksa Riigipäeva valimised, 1933|Riigipäeva valimised]] [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|natsipartei]] positsiooni, kuigi nad ei saavutanud absoluutset enamust. Siiski, koos oma koalitsioonipartneri, [[Saksa Rahvuslik Rahvapartei|Saksa Rahvusliku Rahvaparteiga]], juhatas Hitler nüüd nappi enamust Riigipäeval. Göring esines nendel valimistel silmapaistvalt, kuna ta oli politseijõu juht riigis. Tema politsei peksis ja kiusas taga teisi parteisid (eriti kommuniste ja sotsiaaldemokraate) ning lubas ainult natsidel ja rahvuslastel suhteliselt puutumatult kampaaniat läbi viia.
[[1932]] valiti uuesti presidendiks [[Paul von Hindenburg]].
 
Uus Riigipäev avati 21. märtsil 1933 [[Potsdam]]i Garnisonikirikus president [[Paul von Hindenburg]]i kohalolekul, kes oli ammu vajunud seniilsusesse. Propagandaga täidetud kohtumisel Hitleri ja NSDAP-ga tähistati "vana Preisimaa abielu noore Saksamaaga", et võita enda poole Preisi monarhistid, konservatiivid ja rahvuslased ning meelitada nad hääletama [[Võimuakt, 1933|Võimuakti]] poolt. Akt läks läbi 23. märtsil 1933, andes Hitlerile seaduslikult [[Diktatuur|diktaatori]]võimu.
===Kolmas Riik===
{{vaata|Kolmas Riik}}
[[30. jaanuar]]il [[1933]] nimetati riigikantsleriks [[Adolf Hitler]].
 
===II maailmasõda===
{{vaata|Saksamaa Teises maailmasõjas}}'', [[Kolmas Riik‎]]''
[[23. august]]il [[1939]] sõlmisid [[NSV Liit]] ja Saksa Riik [[Molotovi-Ribbentropi pakt|mittekallaletungilepingu]]. Saksa Riigi kallaletungiga [[II Rzeczpospolita|Poolale]] [[1. september|1. septembril]] 1939 algas Teine maailmasõda.
 
===II maailmasõda===
{{vaata|Saksamaa Teises maailmasõjas}}
[[3. september|3. septembril]] 1939 kuulutasid [[Prantsusmaa]] ja [[Suurbritannia]] küll Saksa Riigile sõja, kuid jäid algul passiivseks ("[[Kummaline sõda]]"). Saksa Riik [[Okupatsioon|okupeeris]] [[1938]] – [[1941]] 14 riiki, sealhulgas [[Taani]], [[Norra]], Prantsusmaa, [[Belgia]], [[Holland]]i, [[Kreeka]], [[Jugoslaavia]], [[Läti]] ning [[Eesti]].
 
64 617

muudatust