Köki ja Kokka Ramat: erinevus redaktsioonide vahel

'''„Köki ja Kokka Ramat“''' (täispealkiri: „Köki ja Kokka Ramat, mis Rootsi Kelest Eesti-ma Kele üllespandud on. Tallinnas, trükkitud 1781. Aastal“) on esimene eestikeelne [[kokaraamat]]. [[Cajsa Warg]]i kokaraamatu ''Hjelpreda I Hushållningen För Unga Fruentimber'' tõlkis eesti keelde [[Johann Lithander]].<ref>Viires, Ants. Kokaraamatud kultuuriloo kajastajatena. -– ''Keel ja Kirjandus'' 1985/3: 158.</ref> Eestikeelse tõlke ilmumise ajaks oli Wargi kokaraamatust ilmunud kaks saksakeelset trükki. Ehkki Lithander tõlkis raamatu rootsi keelest, oli ta ka kursis saksakeelse versiooniga, kust võttis oma tõlkesse roogade saksakeelsed nimetused, mis esinevad kõrvuti eestikeelsetega.<ref>Viires, Ants. Kokaraamatud kultuuriloo kajastajatena. -– ''Keel ja Kirjandus'' 1985/3: 158.</ref> Tõlkes on kasutatud hulgaliselt tol hetkel veel vähetuntud, kuid hiljem kinnistunud toidutermineid, nagu ''Supp'', ''Pulljong'', ''Soost'', ''Kortlettid'', ''Sallad'', ''Krääm'', aga ka ridamisi toorlaenusid, mis elavas keeles ei kinnistunud, nagu ''pakkitud'' (sks ''gebackte'', 'praetud'), ''wüllitud'' (sks ''gefüllte'', 'täidetud') jne.<ref name=":0" /> Raamat sisaldab 986 õpetust ja retsepti.<ref>Reimo, Tiiu. Raamatukultuur Tallinnas 18. sajandi teisel poolel. TPÜ Kirjastus, Tallinn 2001: 179-180179–180.</ref> Raamatu eessõnas on öeldud:

Tõuge ''Hjelpreda I Hushållningen För Unga Fruentimber'' tõlkimiseks eesti keelde tuli baltisaksa aadlilt, kes oli huvitatud mõisakokkade paremast väljaõpetamisest. Algupärandis esinevad peatükid, mis käsitlevad riidevärvimist ja jagavad majapidamisalaseid juhiseid, on eestikeelsest versioonist välja jäetud, osutades, et teose sihtrühmaks on ainult kokad.<ref name=":0">Viires, Ants. Kokaraamatud kultuuriloo kajastajatena. -– ''Keel ja Kirjandus'' 1985/3: 158-159158–159.</ref>